Kuidas värvida mune, kui värve pole

Sibulakoortesse mähitud munad saavad keetmise ajal põneva marmorit meenutava mustri. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Käes munade värvimise aeg, aga tänavu on hea juba ainuüksi see, kui koju üldse mune varutud on. Munavärve on taibanud varakult valmis osta ilmselt vähesed ning vaid värvide pärast poodi minna pole sugugi arukas ja kellel seda keemiat oma kööki praegu vaja tuua ongi.

See aga ei tähenda, et munad värvimata jääks. Kindlasti leiab kodust midagi sobivat. Eriti hea, kui kodus olemas valged munad, sest neile on lihtsam värvi külge võluda.

Klassika on sibulakoored. Sibulakoortes keetmine annab munakoorele pruunides toonides marmorit meenutava mustri. Tõsi, ühe-kahe sibula koortega pole suurt midagi peale hakata, sest taimseid värviandjaid peab korralikus koguses olema, et saada tugev tõmmis.

Hea värviandja on peet, samuti mõni tumedat värvi mahl, näiteks viinamarja või granaatõuna oma. Nendega mängides saab munakoorele lillakad või roosad toonid.

Siniseks peaksid värvima munad punase kapsa lehed, mustikad ja arooniad. Kollase tooni saab kurkumiga. Rohelist tooni annab spinat.

Munade värvimiseks on kaks teed. Võib looduslikest värviandjatest valmis keeta kange tõmmise, sel jahtuda lasta ja siis mõneks tunniks keedetud munad sellesse seisma panna. Teine soovitus on panna toored munad koos värvi andvate taimedega kümneks minutiks keema ja siis lasta paar tundi veel keeduvees seista. Särava tooni saab hiljem munadele anda toiduõli või võiga määrimine.

Kui aga köögikappides ei ole mitte midagi värvimiseks sobilikku, polegi vaja, teie lapsed on isegi tänulikud selle üle. Keetke munad valmis ja kutsuge lapsed viltpliiatsitega laua äärde ja laske neil munadele joonistada. See pakub tükiks ajaks põnevust nii pisikestele kui suurematelegi lastele. Väga uhke tunne on neil siis laual olevas kausis oma mune vaadata ja hiljem just enda muna koksida.

Munadest võib ka jänkusid ja tibusid meisterdada neile kõrvu või nokkasid külge kleepides. Kindlasti leidub iga pisikese tüdruku varandusekastis mõned litrid, kleepsud, pitsiribad või suled, mida samuti munadele kaunistuseks liimida saaks.

Ehkki muna keetmine tundub maailma kõige lihtsam toiduvalmistamise viis, siis omad nõksud on siingi. Esiteks tasub teada, et munad oleks hea enne keetmist vähemalt tunnikese lasta toatemperatuuril seista, nii on väiksem risk, et munakoor katki keeb. Toasoojad munad tuleb panna tühja keedunõusse ja katta veega nii, et seda on paar sentimeetrit üle munade.

Keedumunade koorimine valmistab tihti suurt peavalu. Et koor kergemini lahti tuleks, on soovitatud lisada keeduvette soola. Vanemad munad peaksid laskma koore kergemini lahti. Ka pärast keetmist munade ehmatamine ehk kohe tulisena külma vee sisse seisma pistmine aitavat hiljem kergemini koorida.