Autojuhid, olge pimedas tähelepanelikud: konnade ränne on alanud

Konnad teel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Igal aastal toimuv massiline konnade kevadränne on sobiva ilma tõttu alanud, mis tähendab kahepaiksete sattumist sõiduteedele. Autojuhte palutakse võimalusel vältida õhtutundil konnarikaste maanteid. Seoses eriolukorraga ei toimu sel aastal ka päästeaktsioone.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub autojuhte üles võimalusel vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni.

Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne 4–5 ööd, külmade ilmade puhul rändeaeg pikeneb.

• Sellel aastal jäävad eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud. Konnade aitamiseks on eelmistel aastatel nendes rändekohtades, mis ristuvad liiklustihedate maanteedega, vabatahtlikud konni ohutult üle tee aidanud. 
• Kuna riigis on kehtestatud inimestele kogunemise keeld, siis ei toimu ka konnatalgud, et vältida inimeste hulganisti ühte kohta sattumise võimalust.

„Konnadel on meie looduses väga märkimisväärne roll täita ja nad on toiduahelas tähtsal kohal. Seetõttu on oluline, et kõik sigima suunduvad konnad saaksid võimaluse paljuneda. Kui sellele teekonnale jääb ette tiheda autoliiklusega maantee, saavad paljud neist paratamatult hukka,“ andis probleemist ülevaate kampaania „Konnad teel(t)“ korraldaja Kristiina Kübarsepp.

„Mõne tunniga võib massilise rände ajal hukkuda sadu täiskasvanud konni. Vaid umbes 1% kullestest saavad konnad, kes ise suudavad järglasi saada,“ lisas Kübarsepp.

Konnad liiguvad alates päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22–23 vahel õhtul.

„Kuna ilm hetkel konnarännet soosib, palume kõigil meile konnarände kohtadest teada anda. Üks mugav viis seda teha on meie kodulehe http://konnad.elfond.ee/vaatlused kaudu, kus on konnavaatlusteks olemas spetsiaalne kaardirakendus,“ kutsus Kübarsepp huvilisi üles kaasa lööma.

Seoses eriolukorraga on vähenenud liikluskoormus paljudes kahepaiksete rändekohtades. Kärnkonnadele ja tähnikvesilikele võib ka väiksem liikluskoormus olla hukutava mõjuga, kuna nende teeületus võtab võrreldes hüppavate pruunide konnadega kauem aega.

Siiski võib arvata, et seoses koroonaviiruse levikuga terves Euroopas kehtestatud liikumispiirangud aitavad tänavu kahepaiksetel ohutumalt sigimispaikadesse jõuda. Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all ning punase raamatu uute hinnangute järgi on kahepaiksed üks kõige kesisemas seisus olevaid loomarühmi.

• Esimesed teated liikuma asunud konnadest on tulnud mitmelt poolt Eestist. Ränne pole aga veel massiline kõigis rändekohtades.
• Konnade rändeks on vajalik vähemalt 5°C temperatuur hilisõhtul, kaasa aitab väike vihm.