Helme: pole vaja Ukrainast puulasi ja tohtlasi, kes töötavad 16 tundi päevas miinimumpalga eest

Martin Helme nimetas juttu, et Eesti põllumajandus ei saa võõrtöölisteta hakkma vildakaks, sest erinevalt eelmistest hooaegadest pole Eestis enam tööjõu puudust. Foto: Postimees

Eile riigikogu ees lisaeelarve kohta selgitusi jaganud rahandusminister Martin Helme nimetas põllumeeste muret hooajatööliste leidmise pärast täielikuks pseudoprobleemiks. Võõrtöölistest sõltuvad põllumehed on tema sõnul oma ärimudeli üles ehitatud täiesti valele lähtekohale. „Mina nende pärast pisarat ei vala,” kinnitas ta.

Urmas Kruuse küsis rahandusministrilt, et millele rajaneb valitsusliikmete usk, et lühikese ajaga on võimalik kevadtöödeks rakendada juba olemasolevaid töötuid, kui aiandussektori ettevõtted on seni mitmenädalase otsinguga leidnud vaid üks-kaks-kolm töötajat.

Rahandusminister Martin Helme nimetas tõstatatud küsimust täielikuks pseudoteemaks, sest erinevalt eelmistest hooaegadest pole Eestis enam tööjõu puudust. „Ja nii nagu turismiettevõtted, nii nagu meelelahutusettevõtted, nii nagu koolid või ükskõik mis teised asutused on olnud, peavad kohanema selle olukorraga ka põllumajandusettevõtted,” ütles ta.

Helme meenutas oma opositsioonisoleku ajast, et erinevad põllumajandusorganisatsioonid tegid usinat lobi odavtööjõu Eestisse toomiseks. „Ja päris edukalt on seda lobi teinud Eestis ja ka praegu on päris edukad oma propaganda tegemisel,” rääkis ta. „Ma küsisin neilt mitu korda, et hüva, te ütlete, et teie n-ö tegevus ei kannata välja seda, et te peaksite maksma Eesti keskmist palka. Kaua te kavatsete nii teha? Siis teie ärimudel on üles ehitatud täiesti valele lähtekohale. Hüva, teil on vaja selle ärimudeli mingisugust puhveraega. Kaua, kui mitu aastat? Nüüd me näeme vastust – lõputult tahavad. Aga nüüd ei saa seda enam. Ei, mina nende pärast pisarat ei vala. Mina arvan, et on aeg palgata Eesti inimesi.”

Ivari Padar uuris ministrilt, kas põllumajanduse ja maaelu edendamiseks planeeritud 200 või 250 miljoni euroga on siis võimalik põllumehi meeleparanduse rajale seada ehk siis edendada uutmoodi põllumajanduse virtsahvti?

„Mina hindan seda väga heaks võimaluseks.” kostis seepeale Helme. „Ma olen väga raudselt seda meelt, et ka Eesti põllumajanduses on terve hulk ettevõtteid, kes juba tänasel päeval on ülimalt efektiivsed ja tootlikud, maksavad väga korralikke palkasid ja kellel ei ole mingit häda saada Ukrainast puulasi ja tohtlasi, kes töötavad 16 tundi päevas miinimumpalga eest.”

Põllumajandussektor saab ministri kinnitusel lisaeelarvega hulga toetusmeetmeid, mis on suunatud sellele, et meie põllumajandussektor muutuks konkurentsivõimelisemaks ja ekspordivõimekamaks. „Ega siis ukrainlane ole see ainus lahendus, erinevaid lahendusi on veel,” ütles Helme ja viitas Töötukassa lahendustele, mille kohaselt makstakse ettevõttele inimese tööle võtmise eest toetust.

„Meil on minu meelest palju tulevikku vaatavam lahendus kui see, et lihtsalt väänata Eesti seaduseid ja anda võimalus jätkata sellise mudeliga, mis on üles ehitatud madala kvalifikatsiooniga odavtööjõu välismaalt sissetoomisele. Minu meelest ei peaks ükski inimene, kes hoolib Eesti põllumajanduse tulevikust, seda lahendust promoteerima,” rääkis minister.