Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2018/06/28/7925272t1hc418.jpg)
Eesti suuremad aedvilja- ja marjakasvatajad, kes seni on sõltunu ukraina tööjõust, on hakanud töötajaid otsima Eesti tööjõuturult, ning tõenäoliselt tähendab see kodumaise toodangu kilohinna kerkimist.
Kui mullu oli Töötukassa andmetel samal ajal marja- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas 36 vaba töökohta, siis tänavu on see number 340 ning töölisi on endale läbi töötukassa otsimas enam kui 23 marja- ja köögiviljakorjajat, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eesti suurim maasikakasvataja, osaühing Kindel Käsi on seni sõltunud ukraina tööjõust ning selle eestvedaja Helen Kaskema loodab, et saab nende teenuseid kasutada vähemalt maasika korjamise ajal. Kohaliku tööjõuga suureneb nii administartiivne koormus, sest enamasti on ukrainlased siin kogu korjeaja, kohalik tööjõud nii püsiv pole, ning ilmselt kajastub see ka kasvavas marjade kilohinnas.