Eesti põllumajandussektor võõrtööjõuta enam hakkama ei saa, sest terav tööjõukriis on kestnud juba aastakümneid. Põllumajanduse tippjuht Lembit Paal leiab, et probleemi ei aita lahendada ka koroonakriisi ajal tööta jäävate linnainimeste palkamine.
Ettevõtja: “Ma ei usu, et töötud maale tööle tulla tahavad” (2)
Põllumajandusettevõttes Pajusi ABF on juba mitu aastat ametis neli või viis Ukrainast pärit töölist, kes lüpsavad lehmi ja söödavad loomi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Millegi pärast arvatakse, et see põllumehe amet on niivõrd primitiivne, et sellega võib hakkama saada iga kassapidaja, iga treial või kes iganes, kes kuskilt nüüd töökoha kaotuse tõttu vabaks jääb. See on uskumatult primitiivne arusaam tänapäeva kaasaegsest põllumajandusest. Ma siiralt ei usu, et neid soovijaid siia maale tööle tulla üldse on," selgitas Paal.
Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid kolmapäeval maaeluministrile, sotsiaalministrile ja siseministrile ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkinud tööjõukriisi leevendada.
Muu hulgas leiavad nad, et hooajatöödel teenitav palk võiks olla oma töö kaotanud inimestele lisasissetulek, mille teenimisel ei kaota töötajad olemasolevaid töötuhüvitisi. Lisaks tuleks põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerinud kutsekoolide juurde tuleb kiiresti luua võimekus pakkuda ümberõppe programme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus- ja toidutööstusettevõtetele. Samuti võiks maksta palgatoetust nendele põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtetele, kes on valmis palkama ja välja õpetama tööta jäänud kodumaiseid töötajaid.