Ilmajutt: kevad on miraažide aeg

Kui aeg-ajalt saabub väga sooje õhumasse, võib näha mitmesuguseid miraaže – nii asfaldi kui ka mere kohal. Foto: Mihkel Maripuu

Käes on kevad. Kõrgrõhkkonnad jagavad palju päikesepaistet. See tähendab, et on soodsad tingimused miraažide nägemiseks, sest päike kuumutab selge ilmaga tugevasti maad, aga ka siis, kui saabub aeg-ajalt väga sooje õhumasse, võib näha mitmesuguseid miraaže – nii asfaldi kui ka mere kohal.

Miraaž ehk terendus on optiline nähtus, mille esinemisel valgus saabub vaatlejani ebatavalisest kohast, sest valgus on keskkonna tiheduse muutlikkuse tõttu oma suunda muutnud (refraktsioon – valguse tee kõverdumine pidevalt muutuva tihedusega keskkonnas).

Miraažil on kaks põhilist vormi. Ülemine miraaž, mis tekib inversioonikihi korral – õhu tihedus väheneb kõrgusega väga järsult ja valguse tee kõverdub aluspinna poole, nii et objekt näib oma tegelikust asukohast olevat kõrgemal. Ja alumine miraaž, mis tekib siis, kui maapinna kohal on väga kuuma õhu kiht, nii et kõrgusega õhu tihedus väheneb tavalisest aeglasemalt, valguse tee kõverdub ülespoole ja objekt näib olevat tegelikust asukohast madalamal ja ümberpööratud.

Näiteks sinine taevas võib peegelduda kuumalt asfaldilt. Siiski on olemas veel külgmiraaž, mille puhul tekib pettekujutis tõelisest objektist paremale või vasakule (kõrvale).

Alumine miraaž on tavaliselt lühiajaline ja ebapüsiv. Selle tekkeks on vaja päikeselist ja üsnagi tuulevaikset ilma. Klassikalisel kujul tekib kõrbes, kuid meil Eestis eeskätt kuumenenud asfaldi kohal – eemalt näib, nagu oleks teepinnal vesi või lombid. Tegelikult on see sinakas taevas, mis teepinnalt peegeldub.

Ülemine miraaž tekib eeskätt jääväljade ja külma vee kohal, st vaja on sooja õhku väga külma pinna kohal. Meil võib seda näha eeskätt kevadel ja suve algul, kui veel soojenemata vee kohal on suhteliselt soe õhumass. Tüüpilisem on see ilmselt Väinamerel ja Soome lahel, aga tegelikult ükskõik millise suurema veekogu kohal.

Külgmiraaži tekkeks on vaja tugevasti kuumenenud kalju- või seinapinda. Eestis on sellised mõnede suurte paneelmajade seinad, aga maailmas näiteks ­mägijärvede ääres, kus on järsud kaljuseinad.

Mõnikord on maapinna lähedal mitmesuguseid eri tihedusega õhukihte, mis liiguvad üksteise suhtes. See soodustab mitme miraaživormi samaaegset esinemist ja kujutab endast pidevalt muutuvate pettepiltide seeriat. Seda liitmiraaži nimetatakse ka fatamorgaanaks.

Tugevasti soojenenud kõrgrõhkkond jagab heldelt päikest ja plusskraade. ­Paraku ei jää see püsima, vaid eemaldab kagusse. See jätab Eesti arktilise karmuse eest kaitsetuks.

Samas tugevneb Atlandi kohal (Suur­britanniast lääne-loode pool) kõrgrõhkkond, mis saavutab erakordse jõu, võib-olla tuleb mõni kohalik õhurõhurekord. Seega on tee põhjakaartest talvemärkidele valla ja pühapäevast alates tulevad kõledad ilmad.