Ukraina lüpsjad on koroonaviiruse ajal põllumajanduse päästerõngaks

Ka robotlüpsi korral on töötajate asendamine pisut kergem, kui haiguse tõttu töötajad siiski tööle ei saa tulla. Foto: Ants Liigus

Kuna ukrainlasest lüpsjad liiguvad peamiselt ainult töö- ja elupaiga vahet, on nende koroonaviirusesse nakatumise oht väike. Piimatootjad muretsevad praeguses majanduslanguse hirmus hoopis rohkem piimahinna võimaliku languse pärast.

Harjumaal Keila linna lähedal asuva ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa tõdes, et praegune olukord on halb, kuid kindlasti läheb koroonaviiruse leviku hirmus veel hullemaks. Loomalaudas on kätepesuvahendid kraanikausside juures ammusest ajast, ka tööriided on töötajatele. Keegi ei pea oma riietega laudas tööd tegema.

Nii usub Metsamaa, et peamiselt Ukrainast pärit lüpsjad on praegu suur pluss. „Ukrainlased lähevad meil tööpaigast elupaika ja teevad vaid väikese vahepeatuse Keila linna äärde jäävas neile kõige lähemas poes. Nad puutuvad kõige vähem kokku nakkusohtlike inimestega. Eesti oma inimestel on suhtlusringkond palju suurem ja oht nakkust saada suurem,” selgitas ta. Eelmise neljapäeva seisuga olid kõik ettevõtte 25 töötajat terved.

Ka Järvamaal Sargvere kandis tegutsev piimatootja Toomas Uusmaa nentis, et lüpsjate haigestumist ta väga ei kardagi. „Meil on ukrainlased tööl, nemad ju palju mujal suhtlemas ei käi ja töö juurest haigust ei saa. Võõraid meil töö juures ei käi, laudas on puhtus ja kord tagatud ning omavahelised suuremad kogunemised keelasime ka nüüd ära,” selgitas ta.

Meil on ukrainlased tööl, nemad ju palju mujal suhtlemas ei käi ja töö juurest haigust ei saa.

Järvamaal Järva-Jaanis piima tootev Teet Kallakmaa usub samuti, et praeguses viiruseohus päästavad loomakasvatuse hullemast Ukraina lüpsjad. „Ukrainlaste suhtlusringkond on siin ju väike ja nad elavad eraldi. Samuti palusime kõigil töötajatel töö juures ilma tungiva vajaduseta üksteisega mitte kontakteeruda. Teha vaid oma tööd ja nii on risk haigestuda väiksem,” lausus ta.

Piiride sulgemine toob kaasa tööjõupuuduse

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. FOTO: Foto: Eero Vabamägi

Kevadtööd on peagi käes ja pingeline hooaeg algamas, kui sellal keegi haigestub, võib kahju olla ettearvamatu, sest oskustööliste asendamine käigu pealt on ülikeeruline. Samuti on külvamisaeg piiratud ja kevadisi põllutöid edasi lükata ei saa.

„Lähema kuu jooksul muutubki aktuaalseks, kuidas tagada piisav tööjõud kevadtöödeks, sest kui kevadel ei külva, pole sügisel ka midagi lõigata. Aianduses, aga ka teistes põllumajandussektorites, näiteks piimatootmises, kasutatakse üsna palju hooajalist võõrtööjõudu. Piiride sulgemine tekitab paratamatult küsimuse, kas ja kuidas teistest riikidest pärit töötajad Eestisse tööle pääsevad. Praegu on Ukraina töötajad jäänud piiride taha kinni ning tootjad ei saa nendega arvestada. Eestist neile asendust leida on äärmiselt keerukas. Juba Eestis viibivate võõrtöötajate osas peaks aga leidma võimaluse tähtaega ajutiselt pikendada, et lehmad lüpsmata ei jääks,” oli Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus väga murelik.

Loe teemast pikemalt neljapäeval ilmuvast Maa Elust