/nginx/o/2020/03/17/13011898t1h903d.jpg)
Mitmel pool Eestis on karud ilmunud rajakaameratesse ja samuti on märgatud karude jälgi, mis annab tunnistust sellest, et meie metsade suurimad kiskjad on ärganud taliuinakust.
Mitmel pool Eestis on karud ilmunud rajakaameratesse ja samuti on märgatud karude jälgi, mis annab tunnistust sellest, et meie metsade suurimad kiskjad on ärganud taliuinakust.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul ärkavad soojade ilmade tulekul tavaliselt esimestena taliuinakust isased karud, viimastena aga lahkuvad talvituspaigast emakarud koos kesktalvel sündinud poegadega.
„Sooja talve tõttu on taliuinakust ärkamine sel korral mõnevõrra varasem. Rohkem karusid hakkas ilmuma rajakaameratesse alates märtsikuu teisest nädalast. Varakevad on karudele pärast uinakust tõusmist raske aeg, kuna süüa napib,“ selgitas Korts seltsi kodulehel.
Jahimeeste hinnangul elab Eestis vähemalt 700 karu ja asurkond on väga heas seisus. Eelnevatel aastatel on karu toidulaud olnud sigade Aafrika katku tõttu rikkalik, sest karu armastab raibet rohkem kui värsket liha.
Loe, kuidas käituda karuga kohtumise korra jahimeeste seltsi kodulehelt.