Rakveres püüti fotole huvitav ilmanähtus

Olga Valter tabas taevas huvitava nähtuse. Foto: Olga Valter

Maa Elu lugeja saatis toimetusele huvitava pildi Rakvere taevast. Ilmauurija Jüri Kamenik selgitas, et fotol on pilvede tõttu tekkinud optiline nähtus, mida nimetatakse taraks. 

Tara ehk pärg on ilmateenistuse sõnastiku andmetel mõne kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta ümber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad eredamavärvilised rõngad.

Näiteks ilmauurija Jüri Kamenik on tara päikese puhul vahel harva pildile saanud. "Suure ereduse tõttu päikesesse ei vaata tavaliselt ja nähtust ei näe. Aga mõnikord, kui päike on puutüve või hoone taga hästi napilt, siis palja silma või päikeseprillidega hakkab küll silma. Pilved peavad olema poolläbipaistvad," sõnas ta.

Aga mis on tara?

"Vikerkaares näeme tagasi hajuvat päikesevalgust. Vikerkaart vaadates on Päike meie seljataga, see tähendab, et valgus on oma esialgsest suunast kaldunud kõrvale rohkem kui 90°. Õhus olevate udupiiskade korral on difraktsiooni esimene maksimum lähemal kui 30°, see tähendab, et peaksime nägema difrageerunud valgust Päikesele lähemal kui 30°. Päike on väga hele ja sellepärast on Päikesele nii lähedal difrageerunud valgust raske märgata (fotol siiski hästi näha), küll aga võime näha võluvat värvidemängu, kui õhukesed pilveräbalad mööduvad Kuu eest. Kuu (või päikese) ümber on mõnekraadise läbimõõduga värviline oreool - tara, mille intensiivsus muutub olenevalt parajasti Kuu (või päikese) ees oleva pilveräbala paksusest. Muutub ka värviliste ringide raadius. Väiksemad piisad tekitavad suurema läbimõõduga oreooli. Kui piiskade suurus pilve ulatuses muutub, siis võib oreool olla mõnes suunas natuke välja venitatud. Taras on nagu põhivikerkaareski sinised ringid tsentrile lähemal ja punased kaugemal," selgitas Kamenik.