Ettevõtja: Eesti kalakasvatajad tuleks vabastada igasugu maksudest

Ott Vaino. Foto: Silja Joon

Eesti kalakasvatajaid on painanud aastaid Keskkonnaministeeriumi plaan panna kohalikud kalakasvatajad saastemaksu maksma. „Me ei saa rahulikult oma tööga tegeleda, vaid peame pidevalt mõtlema, et kui see seadus vastu võetakse, mis meist saab ja kas on mõtet jätkata,” tõdes uue põlvkonna kalakasvataja Ott Vaino.

Vaino on seda meelt, et Eesti kalakasvatajad tuleks vabastada igasugu maksudest, kuna ettevõtted on väikesed ja reostus olematu. „Euroopas pole riiki, kus kalakasvatajad maksaksid keskkonnareostuse maksu,” lisas ta.

Enamik olemasolevatest kalakasvatustest, mis on töötanud 10–15 aastat, on panustanud innovatsiooni, soetanud puhastusvahendeid, et parandada kasvandusest väljamineva vee kvaliteeti.

Keskkonnaministeerium kavandas maksustada Eesti kalakasvatajad kasvatusest väljamineva vee kvaliteedinäitajate alusel (hapnik, pH, heljum, fosfor). Mõõdetaks sissetuleva vee ja väljatuleva vee erinevust. Taoline mõõtmine on aga Vaino hinnangul väga keeruline, kuna jõevee kvaliteet muutub iga päevaga – sajab vihma, mis toob jõgedesesse külgnevatelt põldudelt väetist. Isegi labori eksimuse komaühik tähendab kalakasvatajale kvartalis paarikümne tuhande eurost väljaminekut.

Isegi labori eksimuse komaühik tähendab kalakasvatajale kvartalis paarikümne tuhande eurost väljaminekut.

Pealegi on teadusuuringutes välja toodud, et agrokultuuride kasvatajatest on kalakasvatajad kõige väiksemad reostajad, võrreldes näiteks loomakasvatuse ja muu põllumajandusega

„Mina julgen meie kasvandustest väljaminevat vett juua, kartmata, et minu tervisele see halvasti mõjub või et mõni kala selles ära sureb,” sõnas Vaino.

Praegu puudub tema hinnangul kalakasvatajatel tuleviku osas kindlus. „Võitleme iga päev odava Norra lõhega ja kogu aur kulubki sellele,” mõtiskles mees.

Vaino nentis, et praegu Eestis see sektor ei õitse – kõik tulevad ots otsaga kokku. „Siin saaks riik päris palju ära teha,” leidis kalakasvatuse ekspert. „Ma ei taha öelda, et ärge sööge lõhet või ärge tooge lõhet sisse. Eesti riik peaks rohkem oma ettevõtteid toetama, mitte maksustamishirmu ja pinge all hoidma.”