Teadmatus võib panna Eesti talunikke kohtuuksi kulutama
6. märts 2020, 09:39
Nii nagu laululoojal on enda loodud palale autoriõigused, on ka sordiaretajal enda loodud sordile õigused. Paraku paljud põllumehed seda ei tea. Nii näiteks on Soome sordiaretusettevõttest uuriti, miks Eestist piisavalt tasusid ei laeku. Kui nii edasi, võivad sordiaretajad keelduda siia uute sortide müümisest.
On igati tavapärane, et kui põllumees ostab tänavu sertifitseeritud seemne, siis osa saagist jätab ta endale järgmise aasta seemneks. Erialaringkondades nimetatakse seda oma tarbeks toodetud ehk OTS-seemneks. Sellise seemne edasimüümine on seaduse järgi keelatud. Aga ka sellise seemne iseenda põllule külvamisel on oma nõuded.
MTÜ Eesti Seemneliit tegevjuht Karen Rätsep selgitas, et sordiomaniku otsusel saab sordi võtta kaitse alla. Kaitsealuse sordi OTS-seemne kasutamisega kaasneb kaks peamist kohustust: aruandlus, mille käigus tuleb esitada info külvatud koguse kohta, ning õiglase tasu (nn OTS-tasu) maksmise kohustus sordiomanikule või tema kohalikule esindajale.
OTS-tasu küsitakse hektaripõhiselt ja tasu suurus vaadatakse üle enne iga hooaega, arvestades sordikaitset reguleerivaid seaduseid – OTS-tasu ei tohi olla rohkem kui pool sama taimeliigi sertifitseeritud seemne litsentsitasust. Näiteks on tera- ja kaunvilja OTS-tasu 3 € ha, rapsil 5,80 ja kartulil 25,6 € ha.
Mõni aeg tagasi kirjutati mulle Soome sordiaretusettevõttest, kelle sordid on meil populaarsed, ja küsiti, miks meilt piisavalt tasusid ei laeku.
Tundub lihtne, ent ometi pole paljud Eesti põllumehed OTS-seemne kasutamisega kaasnevat teadmiseks võtnud. Kuigi Eestis on põllumajanduslikud kasvupinnad kasvanud, on OTS-tasude laekumine mõnel aastal isegi vähenenud. Seemneliidu väitel on ligikaudu poole Eesti külvipinna kohta teadmata, milliseid sorte seal kasvatatakse. Samas saab sertifitseeritud seemne müügiandmete põhjal hinnata, et tegu on valdavalt oma toodetud seemnega.
„Eestis on OTS-seemnel tuntav osakaal. Mõni aeg tagasi kirjutati mulle Soome sordiaretusettevõttest, kelle sordid on meil populaarsed, ja küsiti, miks meilt piisavalt tasusid ei laeku,” tõi Rätsep näite. Kui nii edasi, võivad sordiaretajad keelduda siia uute sortide müümisest.
Milleks kulub OTS-tasu?
Sordiomanik suunab tasu:
* stipendiumidesse
* uurimisfondidesse
* sortide katsetamisse
* sordiaretusse
* sertifitseeritud seemnesse
* infomaterjalidesse
Allikas: MTÜ Eesti Seemneliit
Põllul kasvava taime sorti saab tuvastada laboris ja sordiomanik võib oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Eestis ei ole senini sordikaitse valdkonnast kohtulahendeid tulnud, ent mitmes Euroopa riigis on tavapärane, et sordiomaniku ja põllumajandustootja õiguslike küsimuste lahendamiseks kasutatakse kohtu abi.
Olukorra parandamiseks peab põllumehi teavitama. „Seemneliit on sellega üle kümne aasta tegelenud ja tegeleme edasi, et teadlikkust suurendada,” sõnas Rätsep. Ta kutsub põllumehi üles arvestama kohustusega, mis kaitsealuse sordi OTS-seemne kasutamisega kaasneb. Lisaks soovitab Seemneliit iga kolme aasta tagant oma seemne sertifitseeritud seemne vastu vahetada, kuna see on kontrollitud tingimustes kasvanud ja kindla kvaliteediga.
KOMMENTAAR
Piia Puusepp
Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik
Põllumajandusamet sertifitseerib põllukultuuride sortide seemneid sordi omaniku, esindaja või säilitaja taotluse alusel. Sordi paljundamiseks sõlmib omanik, esindaja või säilitaja seemnekasvatajaga lepingu.
Eestis tegutses eelmisel aastal 127 seemnekasvatajat, kes rajasid seemnepõllud ja tagasid sordi paljundamiseks nõuetekohased tingimused. Enamikul seemnekasvatajatel on seemne kuivatamiseks, sorteerimiseks ja pakendamiseks vajalikud seadmed.
Eelmisel aastal esitati Põllumajandusametile sertifitseerimiseks 1552 seemnepõldu kogupinnaga 14 928,71 ha. Nendest põldudest vastas seemnetootmise nõuetele 1456 põldu kogupinnaga 13 856 ha.
Eelmise aasta seemnepõldude saagist on sertifitseeritud 39 117 tonni seemet, sellest kaalu poolest kõige rohkem (87%) teraviljakultuuride seemet. Hinnanguliselt saab selle seemnekogusega külvata ligikaudu pool Eesti teravilja kasvupinnast. Kindlasti ei külvata kogu toodetud seeme siin, sest osa sellest turustatakse mujale, samuti tuuakse mujal sertifitseeritud seemet siia. Põllumajandusametil selle kohta andmeid ei ole, niisamuti pole andmeid selle kohta, kui palju kasutatakse oma tarbeks toodetud seemet.
