Lihtne matemaatika: Eesti põllumehed on euroliidus endiselt vaeslapse osas

Eesti, Läti ja Leedu põllumehed eristuvad oma Euroopa kolleegidest selle poolest, et peavad läbi ajama ajalooliselt kõige napimate toetustega, mõne teise riigiga võrreldes lausa mitu korda väiksematega. Foto: SCANPIX

Eesti põllumehed on saadavate toetuste poolest ikka olnud Euroopa Liidu riikide seas vaeslapse rollis. Ebavõrdse konkurentsi vähendamisest on küll palju räägitud ja selle vastu protestitud, kuid reaalsuses edeneb tee õigluse suunas teosammul. Nii ka uuel 2021–2027 eelarveperioodil.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus selgitas, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühtlustada makstavaid toetusi. Liikmesriikidel, kelle toetused jäävad alla 90 protsendi Euroopa Liidu keskmisest, hakatakse neid tõstma. „Ehk jõuame natuke lähemale keskmisele tasemele. Uuel ­perioodil on otsetoetusi Eesti põllumehele juurde tulemas ligi 270 miljonit eurot. See tundub väga suur summa, kuid paraku ei arvestata siin elukalliduse tõusuga – raha väärtus 2027. aastal ei ole enam kaugeltki sama, mis 2014. aastal,” ütles ta. „Kui praegu on Eesti põllumehe otsetoetused kaks kolmandikku sellest, mida saavad põllumehed Euroopas keskmiselt, siis tänu planeeritavatele muudatustele jõuaksime eelarveperioodi lõpuks 10 protsendi võrra soovitule lähemale. Asi edeneb tõesti kukesammudega!”

Otsetoetustel on aga teinegi pool. Kui ühelt poolt raha antaks nagu juurde, siis teisalt on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku vähendada maaelufondi vahendeid 15 protsenti. „Ühe käega antakse juurde, teisega võetakse ära,” ütles Sõrmus. Arvud on praegu veel teoreetilised ja on vara välja tuua, kui palju täpselt hektari kohta Eesti põllumees hüvitisi hakkab saama.

Ajaloo taak

Eesti, Läti ja Leedu põllumehed eristuvad oma Euroopa kolleegidest selle poolest, et peavad läbi ajama ajalooliselt kõige napimate toetustega, mõne teise riigiga võrreldes lausa mitu korda väiksematega.