Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2020/03/04/12986778t1h65b3.jpg)
Kaubandusärimees Oleg Grossi sõnul on Eesti toidukaubanduse turg täis, kuid on üksikuid kohti, kus saab veel kauplusi avada, ja neid võimalusi näeb ta just maapiirkonnas.
"Ma ei taha öelda, et me sotsiaalseid projekte teeme, me ei saa seda teha, kuna oleme äriline ettevõte, kuid see on ikkagi mingis mõttes sotsiaalse ülesande täitmine, sest maainimestel ei ole kõikjal võimalik saada värsket kaupa ja ütleme otse: maainimene peab sama ostukorvi täitmiseks sageli välja käima rohkem raha," sõnas ta Vikerhommikule antud intervjuus.
Grossi sõnul on vaesemates Eesti piirkondades nagu Ida-Virumaa, Võrumaa ja osaliselt ka Lääne-Virumaa näha, kuidas 5. kuupäeval tõuseb poodide käive järsult. "Seal on selgelt tuntav, et kui on pensioni- ja lastetoetuse maksmise päevad, siis viskab käibe üles. Kui meil parimatel päevadel käib üle 70 000 ostja päevas, siis näiteks reedel enne palgapäeva käib 55-60 000. Siis on selgelt tunda, et inimestel on raha otsas," ütles ta.