Riigikohus: poollooduslikke kooslusi hooldavaid põllumehi ei tohi lisatingimustega üle koormata

Puisniidu säilimiseks tuleb seda niita ja seal puid maha võtta –, sest puisniit on poollooduslik kooslus. Inimtegevuseta kasvab see kinni ja hävib. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Riigikohus leidis, et poollooduslikke kooslusi hooldavaid põllumehi ei tohi toetuse saamise lisatingimustega üle koormata: kui põllumees loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslikke koosluste hooldamisest, osutub tingimuste seadmine eesmärki kahjustavaks.

Riigikohtusse jõudnud haldusasjas esitas ettevõtja Tõnu Kaptein keskkonnaametile kooskõlastamiseks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse talle kuuluva 124,57 ha suuruse karjamaa hooldamiseks Käina lahe–Kassari maastikukaitsealal.

Keskkonnaamet seadis taotlejale aga lisatingimused, mille järgi tuleb toetuse saamiseks eemaldada 12,79 ha suuruselt alalt ka puittaimestik. Lage ala sobib ameti sõnul mitmele seal registreeritud kaitsealusele linnuliigile.

Riigikohtu halduskolleegium rahuldas Tõnu Kapteini kaebuse ja tühistas keskkonnaameti otsuse. Lisaks mõistis kolleegium Keskkonnaametilt Tõnu Kapteini kasuks välja menetluskulu 1626 eurot.

Kolleegium leidis, et amet on lisakohustust pannes teinud kaalutlusvea. Kuigi on tõsi, et kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamise kasuks räägib kaalukas avalik huvi ning puittaimestiku eemaldamine on selle eesmärgi saavutamiseks põhimõtteliselt sobiv meede, kuid taotlejale lisakohustusi pannes tuleb arvestada ka sellega, et toetuse eesmärgiks on innustada põllumajandustootjaid teenima ühiskonda tervikuna, võttes kasutusele põllumajandustavasid, mis aitavad leevendada kliimamuutusi ning on ühitatavad keskkonna, maastiku, loodusvarade, mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitsega.

Kuigi mõlema toetuse sihiks on hoida ja parandada poollooduslikke koosluste seisundit, on nende hooldamise toetuse funktsiooniks ka toetada avalikes huvides kulukaid lisakohustusi võtnud põllumajandustootjat ja suurendada tema võimet konkureerida tavapäraseid meetodeid kasutavate tootjatega.

Kui tootja loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslikke koosluste hooldamisest, osutub tingimuste seadmine eesmärki kahjustavaks.

Ka ei olnud praeguses asjas riigikohtu hinnangul asjakohane Keskkonnaameti seisukoht, et kaebaja võib loobuda koosluse hooldamisest, kui see on tema jaoks liiga koormav.  Sellise võimaluse olemasolu ei või kolleegiumi hinnangul olla koormava lisakohustuse panemise õigustuseks. Vastupidi, tegu on ohuga, mida tuleb lisakohustusi seades minimeerida.

Loe lahendist lähemalt SIIT.