Põhjamaade koerad närivad Eesti ulukinahkadest valmistatud maiuseid

Nahad peavad olema korralikult nülitud ja soolatud. Foto: Claes Grundsten

Igal aastal viiakse loodusesse hulk suurulukite nahku ning kuigi tegu on looduse osaga, leiavad neid vahel seenelised, matkajad ja niisama uitajad ning postitavad pahaseid pilte ja kirjutisi sotsiaalmeediasse.

„Mullu kogusime ja müüsime Soome ümbertöötlemiseks 600 soolatud nahka, sel aastal kindlasti rohkem. Praeguseks on müügiks pakutud 600 nahka ja neid tuleb juurde, kuna hirvejaht veel kestab,” sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Lillemäe põhjendas, et jahisaadusi tuleb kasutada säästlikult. „Kõik, mis loodus annab, tuleb ära kasutada. Peame metsaomanike kaitseks ja liiklusõnnetuste vähendamiseks põtrade ja hirvede arvu vähendama. Ulukite liha süüakse küll ära, aga nahk jääks ju üle.”

Päästetud nahad

Igal aastal viiakse loodusesse hulk suurulukite nahku ning kuigi tegu on looduse osaga, leiavad neid vahel seenelised, matkajad ja niisama uitajad ning postitavad pahaseid pilte ja kirjutisi sotsiaalmeediasse.

Lillemäe sõnul on selliseid teateid 2017. aastast, kui koostööd soomlastega alustati, vähemaks jäänud. „Need 600 nahka, mis nüüd läksid kokkuostu, läksid ju ka enne kuskile,” põhjendas ta.

Ta rõhutas, et tegu ei ole looduse risustamisega, pigem inimsilmale vastumeelse pildiga. „Loomad söövad naha kahe päevaga ära. Aga kui keegi satub nägema, siis pole see lihtsalt ilus pilt,” arutles ta.