Ohtliku võõrliigi tõrjumine hakkab lõpuks tulemusi andma

Sosnovski karuputk on pärit Kaukaasiast.

FOTO: Marko Saarm

Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas järgnevaks kolmeks aastaks välja riigihanke karuputke võõrliikide tõrjujate leidmiseks. Pakkumuse hindamisel eelistatakse tõrjemeetodina kaevamist mürgitamisele. Kokku otsitakse tõrjujaid 2083 hektaril kasvavate putkede tõrjeks.

„Meie rekordaasta oli 2017, kui otsisime tõrjujaid 2500 hektaril tõrjumiseks. Selle aasta alguse seisuga on karuputk hävinuks märgitud 621 hektaril ja umbes kolmandik tõrjes olevatest kolooniatest peaks olema tõrjes viimaseid aastaid. Seega saame öelda, et pikaaegne tõrje hakkab nüüd tulemusi andma,“ kommenteeris Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.

Karuputkest on võimalik lahti saada üksnes järjekindla ning efektiivse tõrjetööga. Riiklik karuputke tõrje on toimunud juba üle kümne aasta.

Vunk selgitas, et tõrjujal on oluliselt lihtsam teostada tööd kohtades, mida ta on varem külastanud, tunneb ala iseloomu ning teab, kus olid taimed ja kuidas seal eelmisel aastal tõrjet tehti. „Seetõttu soovime sõlmida kolmeaastased lepingud, mis annavad loodetavasti parema töö tulemuse,“ lisas Vunk.

Karuputk

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Tõrjumisel teevad muret maaomanikud ja glüfosaadi kasutamine

  • Kuna karuputke võõrliikide leiukohti on üle Eesti väga palju, siis ei ole riigil jõudu suhelda kõigi maaomanikega ja tegeleda kõigi kolooniatega operatiivselt;
  • jätkuvalt toimub karuputke võõrliikide levitamine põllumajanduses, metsaraiel (kokku- ja väljavedu läbi kolooniate) ja pinnase teisaldamisel (teeservade tööd, arendused). Vähemal määral tuuakse seemneid sisse ka naaberriikidest, kus tõrjet ei teostata;
  • on maaomanikke, kes ei luba oma maal tõrjet teostada, kuid ei teosta seda ka ise;
  • et tõrjet tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul teostada väga suurel hulgal kolooniates, siis on hetkel ainsaks tõrjemeetodiks suurtes ja tihedates kolooniates glüfosaadiga mürgitamine. Kuigi kaevamise osakaal järjest suureneb, on vaja leida uus keskkonnasõbralik meetod glüfosaadi asemel.

Allikas: Keskkonnaamet

Varasemate aastatega võrreldes on suurenenud kaevamise osakaal. Seda nii veekaitsevööndite, mahealade kui maaomanike soovide tõttu, kuid suuresti ka seepärast, et pikaaegse tõrje tulemusel on taimi hõredamalt.

Tõrjet tellitakse üle Eesti viiekümnele üksusele. Esmakordselt on hankes 5 tõrjeüksust, kus tohib tõrjet teostada üksnes labidaga.

Ülejäänud üksustele on pakkumisel võimalik saada lisapunkte, kui mürgitamise asemel plaanitakse kaevata.

  • Riigihanke nr 216233 „Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Eestis aastatel 2020–2022“ dokumentidega saab tutvuda, küsimusi ja pakkumusi esitada riigihangete registri kaudu aadressil riigihanked.riik.ee.
  • Pakkumuste esitamise tähtaeg on 05.03.2020.

Populaarne

Tagasi üles