Kargetel päevadel kohtab metsas haldjajuukseid

Imelist loodusnähtust on nimetatud mitmeti: haldjajuuksed, jäähabe, jäävill ja härmaseen. Foto: Helen Parmen

Kuigi talvest on saanud mõneti kauge mälestus, tuleb aeg-ajalt ette kargemaid päevi, näiteks kui mõni torm puhastab taeva pilvedest, mistõttu õhk saab jahtuda. Või pressib kohale külm õhumass – nii võime avastada mõnel hommikul, et öö jooksul on „õitsele puhkenud” jäälilled.

Kuid selles loos võtan vaatluse alla raskemini tabatava nähtuse, sest seda võib kohata metsades, eriti võsas (pajustikus). See meenutab lumivalgeid juukseid, villa või õhulist vatti. Niisiis, mis on haldja- või inglijuuksed, nagu neid nimetatakse, ja kuidas need tekivad?

Hilissügisesel ja eeltalvisel ajal (ilma järgi praegugi) võib metsade ja võsa, eriti pajustiku vahelt leida peamiselt maapinnal kõdunevatelt lehtpuuokstelt valgeid nn haldjajuukseid. Neid moodustisi nimetatakse veel libahärmatiseks, külmalilledeks, jäävillaks ja jäähabemeks. See loodusnähtus olevat seotud ühe üdikulaadse seenega. Üdik ehk üdiseen ehk ­pärisüdik (Pseudohydnum gelatinosum) on kandseente hulka kuuluv seeneliik, kuulub üdiku Pseudohydnum perekonda, on söödav.

Keskendudes keskkonnatingimustele, siis haldjajuuste teke eeldab kindlaid ilmaolusid, muu hulgas õhutemperatuuri umbes 0 °C ümber. Sobivatel tingimustel võivad need, kes käivad rohkem võsa vahel ja iga ilmaga (metsamehed, jahipidajad, matkajad, retkejuhid, orienteerujad), haldjajuukseid üsna tihti leida. Kes aga metsa ja võsa vahele praegusel ajal ei satu, neid ka ei näe. Nii võib jääda mulje, et tegu on millegi ebatavalise ja harvaesinevaga. Sobiva substraadi vajalikkuse tõttu tekivad haldjajuuksed sobilikel tingimustel ikka üldiselt ühtedes ja samades kohtades.

2015. a tuli teadusuudis, et seda nähtust ikkagi põhjustavad seened. Alfred Wegener, keda tuntakse eelkõige mandrite triivi teooria autorina, oli esimene, kes seostas nähtust hallitusseenega. Täpsemalt, Šveitsi teadlane Gerhart Wagner ja kolleegid selgitasid välja, milline seeneliik konkreetselt inglijuuste moodustumisel osaleb ja kuidas täpsemalt see juuksesarnaseid moodustisi loob. Uurimuse kohaselt stabiliseerib hallitusseen nimetusega Exidiopsis effusa peenikesi jää­kristalle muu hulgas sel moel, et ei lase neil taaskristalliseeruda. Puude tüved jäätuvad ilma seente osaluseta samal määral kui nende osalusel, kuid ilma seenteta moodustab jää puule tavalise koorikulaadse struktuuri.

Veebruar tõi varasemaga võrreldes kargemaid ilmu. Vähemalt sel nädalal on nii miinuskraade kui ka lund. Seda võib pidada seeriatevaheliseks perioodiks, mis võimaldab põhjakaartest külma õhumassi sissetungi ja jahtumist. Kas ära tuleb ka uus selle talve madalaim temperatuur (–10 °C), pole kindel, aga kui öiseks ajaks satub vaikseid selgeid tunde, siis on võimalik. See siiski kaua ei püsi: uus seeria on tekkinud ja toob tormise sooja ilma tagasi. Näib, et ees on väga tormise ja heitliku ilmastikuga aeg.