/nginx/o/2020/01/02/12844738t1h9001.jpg)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) algatasid detsembri alguses petitsiooni, et juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu Eesti põllumajandustootjate ebavõrdsele kohtlemisele Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmisel. Oma toetushäält saab anda veel neli päeva.
27. jaanuari hommikuse seisuga oli oma toetushääle petitsioonile andnud 652 inimest.
EPKK ja ETKL algatasid detsembri alguses Eesti põllumajandustootjate nimel pöördumise Euroopa Parlamendi poole seoses Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarvekavaga aastateks 2021-2027, milles jätkub Eesti põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste liikmesriikide põllumeestega.
"Kuigi Eesti on 2027. aastaks olnud Euroopa Liidu liige juba 23 aastat, siis Euroopa Komisjoni ettepanku järgi jäävad meie põllumajanduse otsetoetused jätkuvalt ligi veerandi madalamaks liidu keskmisest ja kordi väiksemaks kui kõige kõrgemad toetustasemed,“ ütles toona Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
"Meie põllumehed peavad Euroopa Komisjoni plaani järgi püsima ebavõrdses konkurentsis teiste riikide põllumajandustootjatega veel seitse aastat. See on ebaõiglane ja õõnestab ka Euroopa Liidu aluseks olevaid võrdse kohtlemise põhimõtteid,“ lisas Sõrmus.
Petitsiooni saab allkirjastada kuni 31. jaanuarini 2020, seejärel esitatakse see menetlemiseks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile.
Toetust petitsioonile saab avaldada SIIN.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul jõuab Euroopa Liidu ebavõrdsete toetuste mõju nii põllumehe kui toidutarbijani.
"Eesti inimene on kohaliku toidu patrioot, kuid ebavõrdsed toetused annavad mõnikord kunstliku hinnaeelise teiste riikide toodangule. Seepärast kutsume petitsioonile ebaõigluse lõpetamise eest toetusallkirja andma nii põllumehi kui tarbijaid,“ märkis Ats. „Eesti võime end ise toita pole üksnes põllumajanduslik küsimus.“
Eesti võime end ise toita pole üksnes põllumajanduslik küsimus.
Petitsioonis tuuakse ka välja, et juba 8. veebruaril 2013 otsustas Euroopa Ülemkogu, et 2020. aastaks peavad kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajanduse otsetoetused jõudma vähemalt tasemele 196 €/ha kohta.
"Lubadust Eesti põllumajandustootjatele pole täidetud ja 2020. aastal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstava toetuse määr mitukümmend eurot madalam,“ rääkis Kerli Ats. "Lubaduse täitmata jätmine on pannud Eesti põllumajandustootjad võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega sügavalt ebavõrdsesse olukorda.“
Eesti põllumajandustootjad peavad täiesti lubamatuks ka Euroopa Komisjoni kava kärpida suures mahus maaelu arengu fondi vahendeid. "Sisuliselt plaanitakse kärpida innovatsiooni, teadmistesse ja keskkonnahoidu tehtavaid investeeringuid,“ selgitas Roomet Sõrmus.
"Maaelutoetuste vähendamine ja keskmisest oluliselt madalamad põllumajanduse otsetoetused piiravad ka noorte väljavaateid ja võimalusi siseneda põllumajandussektorisse, sest põllumajandus ei paku piisavat sissetulekut ning vähenevad ka võimalused põlvkondade vahetuseks vajalike meetmete rakendamiseks,“ lisas ta.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)