2019. aastal käivitunud Eesti, Vene ja Soome ühisprojekt Soome lahe kaitseks ADRIENNE algas suviste välitöödega, mis viis mereuurijad kokku kahe uue liigiga, kirjutab keskkonnaministeeriumi koduleht.
Merekarp pärineb Mehhiko lahest, hulkharjasussi päritolu pole teada ning liiki kirjeldati esimest korda Eesti teadlaste poolt.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul võisid mõlemad siia saabuda laevade ballastveega.
«On üllatav, et Mehhiko lahe soojadest tingimustest pärit karp saab hakkama ka Läänemere magedas ja jahedas vees. Karbid on tuntud kui head vee filtreerijad, aga nende tuleku üle on veel vara rõõmustada. Meile on veel teadmata, kuidas nad Soome lahes käituvad ning kas hakkavad võõrliikidele omaselt hõivama kohalike liikide elupaiku,» märkis Andresmaa. Kuigi uute võõrliikide leidmine Soome lahest pole hea uudis, tuleb tunnustada riikidevahelist teadlaste koostööd, et info uute võõrliigileidude kohta paremini levib.
Karbid on tuntud kui head vee filtreerijad, aga nende tuleku üle on veel vara rõõmustada. Meile on veel teadmata, kuidas nad Soome lahes käituvad ning kas hakkavad võõrliikidele omaselt hõivama kohalike liikide elupaiku.
Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti Mereinstituudist sõnul jõudis Mehhiko lahest pärinev riimveeline setetesse kaevuv hõljumtoiduline karp Euroopasse 2005. aastal Antwerpeni sadama kaudu ning Läänemerre levis liik viis aastat hiljem. 2014. aastal nähti teda juba Pärnu lahes.
«Karbid suudavad iga päev läbi filtreerida olulise osa nende kohal paiknevast veesambast ning sel moel parandada merevee kvaliteeti. Mehhiko lahes on karpi ajalooliselt toiduks korjatud, see on väärtuslik toiduobjekt ka kaladele. Praegu on karbi asustustihedus Läänemere kirdeosas hõre, kuid muutuva kliima tingimustes võib see oluliselt suureneda,» rääkis Kotta.