Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/02/06/11769686t1hb6d7.jpg)
Lõppenud põdrajahihooajal kütiti Eestis 6291 põtra, millega täideti jahindusnõukogudes kokku lepitud küttimismaht.
EJSi presidendi Margus Puusti sõnul oli lõppenud hooajal küttimismahtude täitmine oluliselt raskem kui eelnevatel aastatel. „Oleme viinud põdraarvukuse tasemele, kust allapoole ei tohi enam minna. Meie hinnangul on hetkel Eesti metsades ligikaudu 10 000 põtra,“ lisas ta.
Keskkonnaagentuur soovitas 2019/2020. jahihooajal küttida 6350 põtra, jahindusnõukogud otsustasid Eestis kokku seada küttimismahuks 6278. Kokku küttisid jahimehed 6291 põtra.
EJSi juhatuse liikme ja sõraliste küttimisstatistika kokkuvõte autori Priit Vahtramäe sõnul on jahimehed aru saanud loendus- ja küttimisstatistika olulisusest sõraliste ohjamisel.
„Sellest lähtuvalt koostasime EJSis põdraküttimise kokkuvõtte kuu aega pärast põdrahooaja lõppu. See annab jahimeestele võimaluse oma andmeid põhjalikult analüüsida ja teha ettevalmistusi uueks jahihooajaks,“ selgitas Vahtramäe. 1. aprilliks peavad jahimehed esitama omapoolse sõraliste küttimissoovi Keskkonnaagentuurile.
Möödunud jahihooajal kütiti enim põtru (753) Pärnumaal. Rohkelt kütiti ka Harjumaal (668 põtra), Lääne-Virumaal (539 põtra), Viljandimaal (527 põtra) ja Raplamaal (523 põtra).
Põdrajahihooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini.