Baltikumi põllumeestel on kliimamuutusest vaid võita

Aina enam rohetavatele põldudele kujutab nüüd ohtu veel vaid järsku saabuv talvine ilm. Foto: Teele Üprus

Niiske ja erakordselt soe talv võiks jätkuda, sest Inglismaa põllumehed ei närveeri selliste talviste ilmadega kunagi, miks siis Eesti omad peaksid. Aina enam rohetavatele põldudele kujutab nüüd ohtu veel vaid järsku saabuv talvine ilm, kuid seegi pole kuigi tõenäoline.

Tänavune soe talv ei pane Viljandi- ja Järvamaal teravilja kasvatavat Mägede OÜ juhti Raido Allsaaret muretsema. Vastupidi, nii võiks tema meelest lausa jätkuda, sest põllumehele on praegune olukord põldudel täitsa normaalne. „Palju hullem on, kui nüüd tuleb järsku talv paksu lume või suure külmaga, siis on põhjust muretseda,” lausus ta. Paks lumi külmetamata põllule võib kaasa tuua taimepealse osa haigused, mis viivad taime hukuni.

Seni maad katnud väikesed lumesahmakad ei tee hullu ka edaspidi. Need pole Allsaare põldudele tekitanud isegi ühtegi loiku. Seegi on vaid hea, sest loikudega põldudel võivad kaasneda kahtepidi mured. „Kui külmetab, siis loigu all olev taim võib kergesti hukkuda. Kui loik püsib põllul liiga kaua, tekib taime mädanemise oht. Kuid siiani kaob minu põldudel vihmavesi küll kõik kuhugi ilusti ära,” kõneles ta.

Väike külm teeb head

Veel märkis ta rahulikul häälel, et erakordsust ei maksa tänavuses talves väga näha. „Sarnane talv oli siin kaks või kolm aastat tagasi, ei mäletagi aastat nii täpselt, aga seda küll, et siis haisesid jaanuari alguses rapsipõllud tohutult. Praegu põllud ei haise. Tähendab, siis oli ilmastik veelgi hullem,” nentis ta. Samas ei tähenda taimede maapealsete osade mädanemine kohe nende hukku, vaid ainult maapealse osa hävimist, kevadel hakkab kõik kenasti uuesti kasvama.

Nii loodab Allsaare nüüdki, et kui külma veel tuleb, siis vähehaaval ja rahulikult koos lumega, sest väike külm on taimele hea. „Talvekülm hävitab kahjurputukaid, sest haiguste levikut põldudel ei saa praeguses olukorras tõesti prognoosida. Oleneb, kuidas keegi seemne enne külvi töötles ja kuidas sügisel põldudesse panustas,” täpsustas ta. Allsaarel on selleski osas süda rahulik, vähemalt seni. „Jälgin rahulikult looduse edasist kulgu ja loodan parimale,” sõnas ta.

Parimale loodab ka Põlvamaal teravilja kasvatav Peeter Paalman. „Praegune talv küll talve ei meenuta, aga seni, kuni põllud püsivad ilusad rohelised, pole hullu midagi,” kinnitas ta.

Nii loodab Allsaare nüüdki, et kui külma veel tuleb, siis vähehaaval ja rahulikult koos lumega, sest väike külm on taimele hea.

Külma võiks Paalmani meelestki rohkem olla, juba ainu­üksi kahjurite pärast, keda korralik talvekülm hävitab, aga kui seda pole tänavu ette nähtud, siis pole. „Pole ma veel näinud, et ükski aasta oleks toonud põllumeestele ideaalseid tingimusi. Nii tuleb rahul olla, sest halb praegune olukord ju pole.”

Ka talvekuid on jäänud veel ainult jaanuar ja veebruar. Tuleb loota, et neil jääb tulemata põllumehele kõige suurem oht, lumeta külm. „Tali­nisu kannatab kõige rohkem külma, taliodra- ja rapsipõldudele hakkab 17 ja enam külmakraadi juba ohtlikult liiga tegema,” selgitas ta. Praeguste soojakraadide sekka visatud ­mõni väikese lume ja külmakraadiga päev tuleb aga teravilja­põldudele vaid kasuks.

Ka Paalman rõõmustab rohkete sademete üle. „Tänavu saab maapind hästi niisutatud. Vett peaks nüüd jätkuma kohe jaanipäevani. Veeta taimed vastu ei pea ja eriti hea on praegune veerohkus taliviljadele,” teadis ta. Nii toob praegune kliimamuutus Paalmani meelest teraviljakasvatajatele küll vaid rahulolu.

Põllumees võidab kliimamuutusest

Ka Võrumaal teravilja kasvatav Jaagumäe Agro OÜ üks juhtidest Mart Timmi usub, et Eesti ja üldse Baltikumi põllumehel on kliimamuutusest vaid võita. Nüüd on lihtsalt esimesed viljad silmaga nähtavad. „Kui sügisesed suured sajud novembri algul tõid meie põldudele palju liigvett, siis praeguses kliimas pole häda midagi. Niisuguste ilmadega muutuvad meie taliviljade all olevad põllud vaid aina rohelisemaks,” sõnas ta. Põhjust kurta ei näe Timmi kohe üldse. „Inglismaa põllumehed ju kunagi selliste talviste ilmadega ei närveeri.”

Ainuke oht on taliodrale ja rapsile, sedagi vaid siis, kui tuleb järsku üle 15kraadist külma, aga Timmi seda ilma­portaalidest välja ei loe ja ka ­ilmateadlane Jüri Kamenik räägib siiani põllumehele vaid meeldivat juttu. Soojale maale tuleva paksu lumekihi all taimede haudumise oht on mehe sõnutsi sisuliselt otsas. „Haudumiseks on mitut kuud vaja, aga pikalt ei saa lumi enam olla, kevad tuleb enne peale,” ütles ta.

Samas nentis Timmi, et kui tänavu talve polegi tulemas, siis selliseid hälbeid on varemgi olnud. „Küll tuleb veel talvesid ka,” lausus üle 50aastase põllumehekogemusega mees.