Kärntõbi ohustab soojal talvel koduloomi tavapärasest rohkem

Kärntõppe nakatunud looma haigustunnused tõve algusjärgus on sageli vaevumärgatavad. Selle kähriku puhul on näha juba selged märgid teda tabanud haigusest. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sooja talve tõttu on rohkem ka kärntõbe, kinnitab jahimeeste kogemus, kes on märganud, et näiteks jahitud huntidel on kärntõbe tavalisest rohkem.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts sõnas Vikerhommikule antud intervjuus, et soe talv on looduses nii halb kui ka hea. «Toidutingimused on paremad, toitu saab kätte. Kiskjad samas ei saa nii lihtsalt toitu kätte, sest toit saab eest ära põgenda,» loetles ta.

Sooja talveilmaga levivad paraku paremini ka haigused. «Kui on külmad talved, siis kärntõvekahjustusega loomad, näiteks hundid ja rebased, hukkuvad, sest karvkate on ikkagi mõeldud selleks, et neid külma eest kaitsta, hoida energiat,» selgitas Korts ja lisas, et kui on külm talv, siis looduslik valik sorteerib haiged isendid välja, sooja talve tõttu on viirusekandjaid rohkem ja seega on rohkem ohustatud ka koduloomad.

Kärntõveks hüütakse rahvasuus sügelissüüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgevat parasitaarhaigust.

Sügelissüüdiklestad on kõikjal maailmas ning ka Eestis väga levinud. Jahimeeste ning loomaarstide hinnangul on Eestis käesoleval ajal väikekiskjate (rebane, kährikkoer) ning ka koerte hulgas täheldatud sügelislestadega nakatumise olulist tõusu.