Ulukiuurija: koduloomad on hundile saakloomad, inimene teda kartma ei pea

Hunt. Foto: Toomas Huik

Ulukiuurija ja rahvuslooma töögrupi liige Peep Männil teisipäevases Vikerhommikus, et lugudes, kus hundid murravad koduloomi, ei ole midagi erakordset: hundi territoorium on nii suur, et see on paratamatu, et inimese ja hundi teed ristuvad. Kuigi hunt on harjunud majade ligiduses liikuma, siis inimesed teda kartma ei peaks

"Inimestel on jäänud selline mulje, et hunt peaks elama metsas, aga hundi territoorium on väga suur, kuni 1000 ruutkilomeetrit. Eestis ja Euroopas ei ole selliseid loodusmassiive, kus hundikari saaks elada nii, et ta ei näeks inimesi või majasid, kus ei liiguks transpordivahendeid, see on paratamatus,” kõneles ta.

Männili sõnul ei aja hunte majade ligidale koduloomi murdma nälg. “Meie huntidel on metsas praegu piisavalt süüa, selle üle kurta kindlasti ei saa,” sõnas ta ja lisas, et hundile on lammas samasugune saakloom nagu metsloom, aga oluliselt kergemini kättesaadav, juhul, kui inimene piisavalt oma lambaid ei kaitse.

Koerte murdmised on tema sõnul pigem harvad juhtumid. Männil tõi võrdluseks, et kui aasta jooksul murravad hundid 700-800 lammast, siis koerte murdmisi on 10-20. “See on erandlik ja see toimub väheste huntide poolt. Seda võib nimetada väikseks käitumishäireks,” sõnastas ta ja rõhutas, et see ei tähenda, et nad kujutaks ohtu inimestele. “Hundid inimestele ohtlikud ei ole ja see, et nad majade juurde tulevad, tulevad nad siis, kui nad inimest ei märka”

Eestis on hunte 200-300, kui võtta aluseks sügisene arvukus koos kutsikatega. Männili sõnul tuleb vahet teha, et kui rääkida looduse kandevõimest, võiks neid siin elada tuhatkond, aga inimese taluvuspiir on märksa väiksem ja see on sõltuvuses karjakasvatusest ja hirmudest.