Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kui kaua Roundupi veel kasutada võib? (1)

Copy
Roundup on laialt levinud ka hobiaednike seas.
Roundup on laialt levinud ka hobiaednike seas. Foto: CHARLES PLATIAU / REUTERS

Taimekaitsevahenditest kõige rohkem on räägitud Roundupist ehk glüfosaadist. Maa Elu uuris, kui kaua seda veel Eestis müüa tohib.

Põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Maris Raudsepa sõnutsi otsitakse praegu aktiivselt glüfosaadile sama tõhusat alternatiivi.
Põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Maris Raudsepa sõnutsi otsitakse praegu aktiivselt glüfosaadile sama tõhusat alternatiivi. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp selgitas, et Euroopa Komisjon võttis 2018. aastal vastu rakendusmääruse, mille alusel pikendati glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus viis aastat. “Kuna glüfosaadi heakskiidu kehtivusaega pikendati kuni 15. detsembrini 2022, siis võivad seni antud tooted igas liikmesriigis turul olla,” sõnas ta.

Glüfosaat on toimeaine, mis on mitme mitteselektiivse herbitsiidi põhikoostisosa. Seda kasutatakse enamike ühe- ja mitmeaastaste seemne- ja juurumbrohtude tõrjeks. “Kahtlemata on tegu ühe olulise toimeainega põllumajanduses kogu Euroopa Liidus, niisamuti Eestis, kuna glüfosaat on väga tõhus toimeaine ja selle kasutusala põllumajanduses on lai.”

Glüfosaadi omadusi on väga põhjalikult uuritud. Teadusliku hinnangu on andnud nii Euroopa Toiduohutusamet kui ka Euroopa Kemikaaliamet. Paljudel Eestis turule lubatud glüfosaati sisaldavatel toodetel klassifikatsioon (ohumärgistus) puudub.

Maris Raudsepa sõnutsi otsitakse praegu aktiivselt glüfosaadile sama tõhusat alternatiivi.

Teada on, et taimekaitsefirma Bayer Crop Science on eraldanud palju raha, et leida glüfosaadile sama tõhus alternatiiv.

Turustatud taimekaitsevahendite statistika Eestis näitab viimastel aastatel vähenemist. Oluline muutus toimus 2017. aastal, mil umbrohutõrjevahendite kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes, eelkõige glüfosaadi arvelt, mida ­turustati Eestis koguni 38% vähem.

Vähenemise üheks põhjuseks võib tema sõnul pidada asjaolu, et glüfosaadile on viimastel aastatel seatud müügi- ja kasutuspiiranguid. Eesti taimekaitsevahendite registrist kustutati 14 abiainet talloamiini sisaldavat glüfosaadipõhist taimekaitsevahendit.

Lisaks on glüfosaati sisaldavaid tooteid keelatud kasutada koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste läheduses. Niisamuti on toote kasutamine põllumajanduses keelatud saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks. “Glüfosaati sisaldavate toodete kasutamise vähenemises mängib kahtlemata rolli teadlikkuse tõus ning alternatiivsete tõrjemeetmete kasutuselevõtt, näiteks maanteede hoolduses,” lisas ta.

Tagasi üles