Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Läänemerel talvituvad arktilised veelinnud loetakse lennuki abil kokku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt loenduselt: mustvaera talvine kogum Suures Katlas.
Pilt loenduselt: mustvaera talvine kogum Suures Katlas. Foto: Leho Luigujõe

Jaanuarist märtsini viib maaülikool Eestis läbi arktiliste veelindude lennuloendust. Eesmärk on koguda infot Läänemerel talvituvate veelindude asurkondade suuruse kohta, et viia ellu keskkonnakaitsealaseid tegevusi ning hinnata merekeskkonna seisundit.

Läänemeri oma arvukate meremadalikega on oluline talvituskoht arktilistele veelindudele. „Näiteks on kahaneva arvukusega aul (Clangula hyemalis) üks liikidest, kelle edaspidine saatus oleneb suuresti Läänemere elukeskkonna kaitsest,“ kirjeldas elurikkuse ja loodusturismi õppetooli peaspetsialist Leho Luigujõe.

Luigujõe lisas, et kuna linnud on väga mobiilsed, nõuab nende loendamine hästi läbimõeldud ja koordineeritud tegevust, et vältida topelt loendusi. Selline sünkroniseeritud loendus eeldab tihedat koostööd erinevate riikide vahel. „Eeltöö selleks on kestnud juba aastaid,” täpsustas ta.

Metoodikana kasutatakse transektloendust, mis toimub lennukitelt.

Loenduses osalevad seitse Läänemere-äärset riiki: Taani (Aarhusi Ülikool), Rootsi (Lundi Ülikool), Soome (SYKE), Saksamaa (Kieli Ülikool), Läti (Läti Ülikool) ning Leedu ja Poola (erinevad teadusasutused). Eesti-poolne loenduse läbiviija on Eesti Maaülikool.

Metoodikana kasutatakse transektloendust, mis toimub lennukitelt. Osa väiksemaid alasid Poola ja Saksamaa rannikul kaetakse ka laevadega. Eesti rannikualale on planeeritud kümme lendu kogupikkusega ca 10 000 km. Lennud toimuvad Taani firma Prop Express Scandinavia lennukiga Cessna 337.

Peale andmete koondamist ning modelleerimist valmib Läänemerel talvituvate veelindude atlas, mida saab edaspidi kasutada merealade planeerimiseks (tuulepargid, sillad, sadamad). Projekti rahastab Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tagasi üles