Uus nõue: kesksuveks tuleb esitada andmed kasvatatavate sortide ja külvipinna kohta

Kartulipõld.

FOTO: Peeter Langovits

Põllumajandusamet hakkab sellesta aastast koguma teavet põllukultuuride liigi, sordi ja külvipinna kohta.

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustub taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse säte, mille kohaselt peab ettevõtja esitama igal aastal 30. juuniks Põllumajandusametile andmed põllumajandustootmises kasutatud põllukultuuride liigi, sordi ja külvipinna kohta, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte maablogis.

Andmeid tuleb esitada külviks kasutatud põllukultuuridest teravilja, söödakultuuride (kõrrelised ja liblikõielised heintaimed), õli- ja kiudtaime seemne ning kartuli kohta.

Ettevõtja saab teavitusega esitada andmeid nii eelmise aasta talivilja kui ka sama aasta suvivilja kohta. Lisaks tuleb teavituses märkida, kas kasutati sertifitseeritud seemet või seemnekartulit või hoopis oma tarbeks toodetud seemet või kartulit.

Teabe peab esitama ettevõtja, kes külvab seemet ja paneb maha kartulit toidu või sööda tootmiseks. Hobiaednikud seda teavet esitama ei pea.

Teabe peab esitama ettevõtja, kes külvab seemet ja paneb maha kartulit toidu või sööda tootmiseks. Hobiaednikud seda teavet esitama ei pea.

Põllumajandustootmises kasutatud sortide, seemnete ja seemnekartuli kasutamise andmetele tuginedes saab riik teada tootjate vajadused ning eelistused. Eeldatavalt ootavad tootjad sordiaretusest haiguskindlamaid sorte, laiemat valikut mahesorte või hoopis sorte, mis ei vaja ressursimahukaid põlluharimisviise.

Esitatud andmete abil on võimalik Eestis aretada uusi sorte vastavalt tootjate vajadustele ning sortide esindajatel on võimalik pakkuda tootjate vajadusi ja eelistusi arvestavaid sorte, mis on kohanenud Eesti kliimatingimustega.

Osa Eesti sordilehe sortidest on aretatud Eesti Taimekasvatuse Instituudis. “Meie kliimatingimustesse sobivate sortide aretuse jätkamine on väga tähtis, kui tahame tootmises näha Eesti sorte. Tootmises kasutatavate sortide andmete kogumine aitab kaasa sordiaretuse vajaduse ja suuna kindlakstegemisel ning sellega jätkamisel, lisab Digryte.

Tootjate esitatud andmed töödeldakse ja analüüsitakse. Üks andmete kasutamise olulisi eesmärke on valida standardsorte põldkatsetesse (nimetatakse ka riiklikeks majanduskatseteks) kindla liigi enim kasvatatud sortide hulgast.

2014. aastal tehtud sortide üldtendentside uuringu tulemused näitavad, et tänu uute sortide kasutusele võtmisele on saagikus 10 aastaga suurenenud 20%.

Loe teemast pikemalt maablogist.

Märtsis toimub Tartus sordikaitse seminar

  • Põllumajandustootjaid kutsutakse 4. märtsil toimuvale sordikaitseteemalisele seminarile-diskussioonile Tartu V Spa Hotelli konverentsikeskuses.
  • Seminari korraldab Ühenduse Sordiamet kui Euroopa Liidu sordikaitset koordineeriv organisatsioon.
  • Üritus on tasuta ja sellele saab registreerida Maaeluministeeriumi veebilehel.

Populaarne

Tagasi üles