Mullune õppetund: igast pritsist ei pea ametile teada andma

Taimekaitsevahendid. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Meelis Meilbaum

Põllumajandusameti nõunik Katrin Kikkas kirjutab maablogis, et mullu laekus ametile taimekaitsevahenditega seonduvalt 61 kaebust. Sageli oli kaebuste taga teadmatus, sest rikkumine tuvastati neist neljandikul juhtudest.

Peamisteks murekohtadeks olid tema sõnul taimekaitsetööd suure tuulega ja mure mesilaste pärast, aga ka teadmatus, mida üldse põllul tehakse. Rikkumine tuvastati kõigist kaebustest 25% puhul.

“Põllumajandusamet (PMA) jätkab tihedat koostööd taimekaitsevahenditega seotud ettevõtete, kasutajate, koolitajate, õppeasutuste ja kohalike omavalitsustega. Eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust, et vähendada kaebusi, mis on tingitud inimeste teadmatusest. Täiendavat selgitamist vajab kindlasti asjaolu, et taimekaitsevahendeid võib pritsida ka päevasel ajal, kui põllul ei ole õitsvaid taimi ja tuulekiirus on alla 4 m/s ning järgitud on ka kõiki teisi nõudeid,” kirjutas ta.

Mesilaste hukkumisega seotud juhtumitest teavitati PMAd viiel korral. Ametite ja mesindusorganisatsioonide kokkuleppe kohaselt tegutsesid nendel juhtudel ühiselt PMA ja VTA ametnikud ning kaasatud oli ka usaldusmesinik.

Täiendavat selgitamist vajab kindlasti asjaolu, et taimekaitsevahendeid võib pritsida ka päevasel ajal, kui põllul ei ole õitsvaid taimi ja tuulekiirus on alla 4 m/s ning järgitud on ka kõiki teisi nõudeid.

Ühelgi korral ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega ning puudus seos taimekaitsevahendite kasutamisega.

Tolmeldajate kaitsele pöörab PMA jätkuvalt suurt tähelepanu, tehes pidevat teavitustööd koostöös põllumeeste ja mesinikega. Eesmärk on ka edaspidi hoida 2019. aastal saavutatud tulemust: taimekaitsetööde tõttu ei hukku ühtegi mesilasperet.

Loe taimekaitsevahenditega seotud järelvalvest pikemalt maablogist.

Populaarne

Tagasi üles