Teadlased hakkavad aretama Eesti oludesse soivivad sorte

Levinud kultuuride kõrval tuleb aretusse ka vähemlevinuid. Teiste seas ka karusmari.

FOTO: Elmo Riig

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas põllumajanduskultuuride sordiaretust suunava programmi aastateks 2020–2030. Järgneva kümne aasta jooksul keskendutakse olulisematele Eestis kasvatatavatele kultuuridele ja ka perspektiivsetele vähem levinud kultuuridele. 

Peamisteks tegevusteks on Eesti oludesse sobivate sortide aretamine, nende säilitamine ning aretuse täpsuse ja kiiruse suurendamine.

Levinud kultuuride kõrval tulevad aretusse vähem levinud kultuuridest talispelta, sojauba ja karusmari, uuesti hakatakse töötama põldoa ja -herne aretusega.

„Uues programmis pööratakse enam tähelepanu ka sordiaretajate järelkasvu tagamisele ja pädevuste tõstmisele. Programmis suuname osa ressursse aretajate koolitamisele, et hoida ja arendada nende teadmisi ja oskusi, ning kraadiõppurite kaasamisele. Sordiaretuses on siiani suureks probleemiks aretajate järelkasvu nappus. Püüame seda lahendada,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Perioodi 2020–2030 sordiaretusprogrammis pannakse senisest suuremat rõhku kliimamuutustega kohanemisele ja põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamisele.

Kõikide kultuuride aretamisel on läbivateks põhimõteteks nende sobivus keskkonnahoidlikumaks tootmiseks, sh mahetootmiseks, kohanemine muutuvate kliimatingimustega, kaasa arvatud taimekahjustajakindlus, külma- ja põuakindlus, ning turunõudlusele vastamine.

Programmi peamised täitjad on põllumajanduskultuuride aretamisega tegelevad teadusasutused – Eesti Maaülikoolis tegeletakse puuvilja- ja marjakultuuride sordi- ja säilitusaretusega, Eesti Taimekasvatuse Instituudis tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade sordi- ja säilitusaretusega.

Populaarne

Tagasi üles