Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/11/26/12765680t1h8ac0.jpg)
Kui jahimehed Valipele jõudsid, oli rebasekorjus kadunud ning marutaudikahtlust ei saa kinnitada ega välistada.
Hiiu Leht vahendab, et loodusfotograaf Ivar-Martin Voolaid pildistas laupäeval, 23. novembril Hiiumaal Valipe külas kummaliselt käitunud rebast. Hiljem fotosid töödeldes avastas ta, et rebase suu oli vahus. Järgmisel päeval oli samas kohas surnud rebane.
Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik.
VTA projektijuhi Enel Niine on varem öelnud, et haiguse taasnakatumise riski ei saa alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne.
"Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mittenõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel aastal taas üle riigipiiri Leedu aladele ning marutaudijuhtumeid on sellel aastal olnud näiteks Rumeenias, Poolas ja Türgis,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.
Hiiumaal vaktsineeriti metsloomi marutaudi vastu viimati 2010. aastal.