/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/12/02/12781631t1h52c0.jpg)
Kuku raadio saatele Maatund antud intervjuus tõdes Eesti Maaülikooli emeriitprofessor ja rakendusentomoloogia vanemteadur Anne Luik, et kohalikke maheuuringud on seni veel liiga vähe tehtud.
Teadlane: Eesti maheuuringuid ja katseid oleks vaja palju rohkem (1)
/nginx/o/2016/06/10/5496485t1h5209.jpg)
Viimased paarkümmend aastat mahepõllunduse valdkonnas tegev olnud teadlase hinnagul peaks teadusuuringuid ja katseid tegema palju rohkem: maheda tootmise puhul peab kohalikesse tingimustesse leidma just sellesse sobivad kultuurid ja sobiva tootmismeetodi.
“Väga vähe on teadust on praegu pandud ka töötlemisse. Reaalne vajadus on see, et tarneahel mullast kuni uuesti mullani oleks teadusega kaetud,” sõnas ta.
Luik lisaks, et õnneks on siiski olemas hulk uurimusi, millest mõned ulatuvad isegi 40 aasta taha, kus on võrreldus erinevaid põllumajandussüsteeme, teiste hulgas ka mahepõllumajandust.
“Mahesüsteemid on oluliselt parandanud mulla struktuuri, mulla orgaanika sisaldust ja mulla elurikkust,” toob ta näiteid tulemustest.
Analüüs näitab, et mahesüsteemide võimekus siduda vett on parem, seega peavad need hästi vastu kuivale, samas on vee läbilaskvus paranenud. “Ja, mis on väga oluline, kuna elurikkus on suur, siis seotakse õhust ka süsihappegaasi. Selline mul on kestliku tootmise alus,” kõneles Luik ja lisas, et täna on ju eesmärgiks see, et tooja ei vastuta ainult oma saagi, vaid samavõrra keskkonna eest
Ka Eesti üks esimesi mahetootjaid, Saaremaal tegev Aivar Kallas sõnas, et mahepõllumees või tavapõllumees olemisel on suur vahe – on kaks erinevat süsteemi, erinevad teadmised.
Kui keegi aga Kallase käest küsiks, millega peale hakata, vastaks ta, et mitme asjaga korraga. “Ilmselgelt tuleb mahepõllumajanduses valida segapõllumajandus, sest meil on oma põldudele vaja orgaanilist väetist,” põhjendas ta, miks erinevad tootmissuunad tuleb töös hoida.
“Tänavu langeb maheteravilja hind, samas piimahind on suhteliselt stabiilne olnud, nii et tegelikult segapõllumajandus - loomad, teravili ja köögivili - eks sellega peab kõik tegelema. Nii et kui keegi küsiks, millega peale hakata, siis kõigega,” võttis ta kokku.