/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/11/01/12705006t1h2937.jpg)
Eesti ja Venemaa äsja lõppenud kalanduskohtumisel lepiti kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks; latika, koha ja haugi püügivõimalused suurenevad tuleval aastal.
Peipsil suurenevad koha, latika ja haugi püügivõimalused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt saab 2020. aastal erinevaid kalaliike püüda 130 tonni tänavusest rohkem. Teadlaste soovitusi arvestades saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 4211 tonni erinevaid kalaliike, teatas keskkonnaministeerium.
Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1180, koha 920, latikat 985, rääbist 170, haugi 170, särge 360 ja tinti 200 tonni.
"Tint on väärtuslik toidubaas järve väga arvukatele röövkaladele, kuid paari viimase aasta tugevad põlvkonnad annavad võimaluse ka kutselistel kaluritel teda püüda," ütles Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp pressiteate vahendusel. "Latika ja haugi tugevad põlvkonnad ning ka suur mõõduliste kohade arvukus järves lubab kaluritele järgmiseks aastaks suuremaid saake."
Siiavarud on seejuures ministeeriumi hinnangul madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka mittesoodsatest ilmaoludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Siiapüük sihtliigina on keelatud.
Lamp selgitas, et püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. "Teadlased hindasid järvede koha-, latika-, ahvena- ja haugivaru olukorra heaks, ka rääbise- ja tindivaru võimaldab tööndusliku püüki. Ent siiavarude kaitsmiseks tuleb nende püüki endiselt piirata," märkis ta.
Siiavarud on seejuures ministeeriumi hinnangul madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka mittesoodsatest ilmaoludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Siiapüük sihtliigina on keelatud.
Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati Eesti-Vene kohtumisel ka järelevalve ühist korraldust ja teadusprogrammide arendamise võimalusi. Järgmine kokkusaamine toimub 2020. aasta novembris Eestis.