Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Taluliit otsustas põllumeeste protestimeeleavaldusel mitte osaleda

Copy
Kalle Hamburg.
Kalle Hamburg. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Neljapäeval arutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja algatust korraldada 10. detsembril Toompeal meeleavalduse, et protesteerida siseriiklike otsetoetuste eelarve vähendamise vastu ja pöörata tähelepanu sellele, et põllumajandustootjad ootavad võrdsemaid toetusi Euroopa Liidu tasemel.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu tõdes, et tegemist on oluliste teemadega ja täna tuleks aktiivselt tegeleda Euroopa Liidu tasemel Eesti põllumajandustootjatele võrdsete konkurentsitingimuste loomisega Euroopa Liidu ühisel turul ning taotleda meie põllumeestele Euroopa Liidu keskmisi otsetoetusi.

Kuivõrd siseriiklike otsetoetuste, ehk rahva keeli top-upi maksmise tingimused on ebaõiglased ja 10. detsembriks on tõenäoliselt langetatud kõik järgmise riigieelarve sisulised otsused, ei pidanud Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu õigeks osaleda meeleavaldusel. Seda enam, et Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindust ei kaasatud meeleavalduse korraldamise ettevalmistavatesse läbirääkimistesse.

Ka praegune poliitiline olukord on mittesobiv meeleavalduse korraldamiseks. Kõigepealt näeme, et Maaeluministeeriumi ümber toimuv lahendatakse, uus minister saab astuda ametisse ning siis saame alustada läbirääkimisi olulisetel teemadel, seisab liidu saadetud teates.

Kõige suurem probleem täna on see, et me ühest küljest soovime võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu tasemel, kuid samas vanade referentsidega täiendavate otsetoetuste maksmisega suurendame ebavõrdset konkurentsi siseriiklikult.

“Kõige suurem probleem täna on see, et me ühest küljest soovime võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu tasemel, kuid samas vanade referentsidega täiendavate otsetoetuste maksmisega suurendame ebavõrdset konkurentsi siseriiklikult. Ühelt poolt paraneb pikemalt tegutsenud põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ning annab võimekuse just suurematele piimatootjatele, kuid teiselt poolt anname sellega signaali noortele alustajatele, et ärge tulge teil ei ole kohta,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

“Me peame põllumajanduse siseriiklikku toetamist väga vajalikuks, kuid seda tuleb teha õiglastel tingimustel. Täna öeldakse, et  Euroopa Liit tingimusi muuta ei luba, siiski talupidajad ja noortalunikud ootavad, et Euroopa Liidu komisjoniga alustatakse läbirääkimisi tingimuste võimalikeks muutmiseks.“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu otsustas, et pöördume küsimustega ja probleemidega uue maaeluministri poole siis, kui ta on ametisse astunud.

Eestimaa Talupidajate Keskliidule teeb jätkuvalt tõsist muret siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid, mis sätestavad, et põllumajandustootjad saavad toetust referentsaastaga 2006., 2007. ja 2008. See tähendab seda, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega peale neid referentsaastaid ei saa siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi.

Sellise reeglistiku rakendamine on paraku suurendanud ka siseriiklikku ebavõrdust. Meie näeme, et siseriiklike toetuste maksmine põllumajandustootjatele on Euroopa Liidu ühisturul konkureerimiseks äärmiselt oluline, kuid seda peaks tegema õiglastelt tingimustel.

Hetkel toetavad siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid pigem suuremaid piimatootjaid ja pikemalt tegutsenud põllumajandustootjaid ning diskrimineerivad paljusid väiksemaid- ja keskmise suurusega tootjad ja eriti noortalunikke, jättes nad üldse ilma siseriiklikest otsetoetustest.

  • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldab 10. detsembril Toompeal meeleavalduse protesteerimaks selle vastu, et 2020. aasta riigieelarve eelnõus on siseriiklike otsetoetuste kogusuuruseks ette nähtud 5 miljonit eurot, kuigi Euroopa Liidu reeglid lubavad neid maksta kogusummas 15,3 miljonit eurot.
  • Samuti soovib EPKK juhtida tähelepanu vajadusele võrdsustada Eesti põllumeeste toetusi Euroopa Liidu keskmistega.
Tagasi üles