Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/11/14/12738743t1h4848.jpg)
Eesti maaülikooli teadlased ja põllukultuuride klaster arendavad välja põlevkivituha graanuleid, mida saaks edukalt mulla happelisust neutraliseeriva lubiväetisena põllumajanduses ära kasutada.
Põlevkivituhka on väetisena kasutatud juba nõukogude ajast, kuid tõhusalt pole suudetud seda graanuliteks teha. Praegu proovitaksegi maaülikooli laborites katsete abil välja selgitada, kuidas põlevkivituha graanulile juurde anda võimalikult suur lisaväärtus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Põldude häda ongi see, et lisaks need mullad, mis hapud, kipuvad olema ka üsna toitainete vaesed ja et saavutada mitu võitu korraga, siis me üritame ka teiste toitainetega seda graanulit rikastada," selgitas maaülikooli maakasutuse ökonoomika professor Alar Astover.
Maaülikooli teadlastel on plaan põldudel granuleeritud põlevkivituha tootmiskatsetega alustada ülejärgmisel aastal.