Uuring: hanede heidutamine vähendab põllukahjusid, surmav heidutus on veidi tõhusam

Kevadrändel haned.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Haneliste heidutusjahi uuringust selgus, et hanede heidutamine aitab vähendada nende arvukust põldudel ja kahjusid põllupidajatele. Seejuures pole suurt erinevust, millisel viisil hanesid heidutatakse.

Keskkonnaamet ja OÜ Rewild tutvustasid reedel Tartus toimunud koosolekul haneliste heidutusjahi uuringu tulemusi. Projekti eesmärk oli hinnata praktikas haneliste heidutusjahi tõhusust lindude arvukuse ja kahjude vähenemisele võrreldes mittesurmavate heidutusmeetmetega.

„Uuringust selgus, et lindude heidutamine mõjutab oluliselt põllul olevate hanede arvukust ning aitab seega vähendada linnukahjusid põllupidajatele. Heidutusjahi aladel olid haned veidi inimpelglikumad kui mittesurmava heidutusega aladel, ent see erinevus on väike,“ kommenteeris Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Heidutusjahi aladel olid haned veidi inimpelglikumad kui mittesurmava heidutusega aladel, ent see erinevus on väike.

Kuigi uuringust selgus surmava heidutuse veidi tugevam mõju võrreldes teiste heidutusviisidega, ei ole erinevus siiski ühene. Seega ei saa veel lõplikult otsustada heidutusjahiga jätkamise osas.

Esmalt tuleb kõigil huvigruppidel uuringu tulemustega tutvuda ning seejärel arutatakse tegevuskava koostamisel võimalike hanekahjusid vähendavate lahenduste üle. Lisaks selgus uuringust, et ka looduslikel rohumaadel on suur tähtsus kevadrändel olevale hanepopulatsioonile.

2020. aasta lõpuks kinnitatakse haneliste tegevuskava. Selle eesmärgiks on kokku leppida suunised, millega ühelt poolt tagatakse looduslike liikide populatsioonide soodne seisund, teisalt vähendatakse aga linnukahjusid põllupidajatele ning riske lennuohutusele.

Analüüs põhineb kevadisel heidutusjahil

Põllupidajad, jahimehed ja uurimisrühma liikmed kogusid andmeid hanede esinemise ja käitumise kohta 15. märtsist 15. maini 76 põllul Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakondades. Andmete kogumises osales 127 isikut, kes koostasid ligi 6000 vaatluskaarti.

Analüüsiti, kuidas haned käituvad heidutusjahi korral, linnupeletitega peletamisel ja ilma igasuguse heidutuseta. Tulemuste saamiseks tehti kontrollvaatlusi, troppide loendusi ja hanede inimpelglikkuse katseid.

Heidutusjahti peeti 1.-30. aprillini ning selle käigus kütiti 101 hane – 26 Ida-Viru, 8 Jõgeva ja 67 Tartu maakonnas. Viimase puhul tabati 41 lindu Võrtsjärve äärsetelt põldudelt, kus nende arvukus on oluliselt suurem võrreldes ülejäänud maakonna põldudega. Kütitud hanedest olid 81 suur-laukhaned ja 20 rabahaned.

Seni pole Eestis kevadist jahti hanelistele praktiseeritud, küll aga on tehtud seda näiteks Rootsis, Taanis ja Saksamaal.

Populaarne

Tagasi üles