Keskkonnaminister: Miks on mõistlik KOTKAS lendu lasta?

Seadusemuudatusega on kavas kaotada muu hulgas ka dubleerimine: maavara otsinguks väljastatakse edaspidi ainult geoloogilise uuringu lube. Üldgeoloogilise uurimistöö luba on aga edaspidi seotud ainult teadus-, õppe- ja arendustöödega, see ei saa olla maavarade arvele võtmise ega hiljem kaevandamisloa taotlemise aluseks.

FOTO: Sander Ilvest

Eestis on tuhandeid ettevõtteid ja kümneid tuhandeid eraisikuid, kel tuleb aeg-ajalt taotleda erinevaid keskkonnalube. Kogu selle asjaajamise lihtsamaks, vähem bürokraatlikuks ja kiiremaks muutmise võti kannab lennukat nime KOTKAS.

KOTKAS on keskkonnaotsuste infosüsteem, kus juba praegu on võimalik osa keskkonnalube elektrooniliselt taotleda. Ka nõuab lubadega seotud aruandlus tänu sellele süsteemile vähem vaeva kui paari aasta eest.

KOTKASele lõplikult tuule tiibadesse andvad seadusemuudatused on praegu Riigikogu arutada. Muu hulgas on eelnõu põhjustanud asjatut hirmu, nagu kärbiksid muudatused omavalitsuste ja kodanike võimalust näiteks kaevandamislubade asjus sõna sekka öelda.

Vähem vaeva

KOTKASt puudutavad seadusemuudatused on parlamendis teisel lugemisel. Pika nimega öeldes on see keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muu hulgas lubaks see jõustudes põimida senised valdkondlikud tegevusload (jäätmeluba, õhusaasteluba, vee erikasutusluba, kaevandamisluba, keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kasvuhoonegaaside heitkoguste luba) üheks tervikuks. Näiteks saaks vee-ettevõtja senise vee erikasutusloa ja jäätmeloa asemel taotleda ühtse keskkonnaloa.

Muu hulgas on eelnõu põhjustanud asjatut hirmu, nagu kärbiksid muudatused omavalitsuste ja kodanike võimalust näiteks kaevandamislubade asjus sõna sekka öelda.

Eestis on praegu keskkonnakompleksluba ligi 200 ettevõttel. Valdkondlikke keskkonnalube (näiteks vee erikasutusload, jäätmeload, välisõhu saasteload) on üle 4000. Leidub arvukalt teisigi spetsiifilisi lube: näiteks jahitunnistusi on meil üle 20 000.

Analüüs näitab, et ühtse keskkonnaloa rakendamisest tõuseks kasu veerandile praegustest loaomanikest, sealhulgas 620 eraisikule. Jutt käib nii aja kui ka raha kokkuhoiust.

Kiiremaks ja lihtsamaks läheb KOTKASe täies mahus tööle panekul info kättesaadavus: kõik keskkonnaload ning info nende täitmise kohta on leitavad ühest kohast.

Seadusemuudatus aitab kokku hoida ka loamenetlusega tegelevate ning lubade täitmist kontrollivate ametnike aega ja vaeva: dubleerivad tegevused ju kaovad.

Kokkuvõttes muutub lubade menetlemine kiiremaks – seda nii tänu taotlejate ja ametnike vaeva vähenemisele kui ka osa menetlustähtaegade lühenemisele.

Hirmul on suured silmad

Tahan siinkohal kummutada ka seadusemuudatusega kaasneva hirmu, nagu kärbiksid kiirenevad loamenetlused kodanike või kohalike omavalitsuste õigusi ja võimalusi näiteks kaevandamislubade väljaandmisel kaasa rääkida.

Et olukorrast aru saada, vaatame, mida ütleb maapõueseadus praegu. See võimaldab maapõue uurimiseks väljastada kahte sorti lube: üldgeoloogilise uurimistöö lube ja geoloogilise uuringu lube. Neist viimasel on ainult üks funktsioon – maavarade otsing. Üldgeoloogilise uurimistöö loal võib samas olla erinevaid eesmärke.

Praegu lubab seadus üldgeoloogilise loa välja anda maapõue kaardistamiseks, mis hõlmab teadus-, õppe- ja arendustöödega seotud uuringuid. Ka võib üldgeoloogiline uurimistöö olla seotud mõne konkreetse arendusprojektiga (näiteks Saaremaa silla rajamisega). Kõige sagedamini kasutatakse üldgeoloogilist luba praegu aga maavarade otsingu eesmärgil tehtava uurimistöö tarvis. Nagu eespool öeldud, teenib just sedasama eesmärki ka geoloogiline uurimine.

Seepärast ongi seadusemuudatusega kavas kaotada dubleerimine. Maavara otsinguks väljastatakse edaspidi ainult geoloogilise uuringu lube. Üldgeoloogilise uurimistöö luba on aga edaspidi seotud ainult teadus-, õppe- ja arendustöödega, see ei saa olla maavarade arvele võtmise ega hiljem kaevandamisloa taotlemise aluseks.

Seepärast ongi seadusemuudatusega kavas kaotada dubleerimine. Maavara otsinguks väljastatakse edaspidi ainult geoloogilise uuringu lube. 

Üldgeoloogilise uuringu loa menetlustähtaegu on täpsustatud, et muuta uuringud operatiivsemaks ning anda võimalus neid paremini planeerida. Kodanikel ega omavalitsustel pole siinkohal põhjust muretseda, sest selliste, õppe- ja teadustööga seotud uuringutega ei kaasne neile piiranguid.

Suurte arendusprojektide puhul on aga nii kodanikel kui ka omavalitsustel jätkuvalt võimalus sõna sekka öelda. Selle tagab haldusmenetluse seadus, mis muu hulgas käsib kaasata isikuid, keda menetlus võib puudutada. Säilib ka kohustus omavalitsusi uurimisel tehtavatest välitöödest teavitada.

Muuhulgas tegime eelnõus esialgu ettepaneku lühendada nii geoloogilise uuringu loa kui ka kaevandamisloa menetluse käigus kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse tähtaega 60 päevalt 30 päevale. Riigikogu keskkonnakomisjoni laual on parandusettepanek, et see tähtaeg võiks olla niisama pikk kui varem – 60 päeva. Toetan seda ettepanekut.

Kümne aasta töö

Kõik räägitud seadusemuudatused teenivad laias plaanis ühte eesmärki – kaitsta veelgi paremini meie keskkonda. Nii Riigikontroll kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused räägivad ses osas üht keelt: kõige alus on korralik keskkonnaluba.

Seepärast loodan, et KOTKAS pääseb lendu võimalikult ruttu. Selle nimel –keskkonnaõiguse korrastamiseks ja bürokraatiakadalipu oluliseks vähendamiseks – on keskkonna valdkonna inimesed töötanud viimased kümme aastat.

Populaarne

Tagasi üles