Aasta põllumees: väiksem toetussumma vähendab pankade silmis põllumeeste usalduskrediiti (1)

maaelu.postimees.ee
Copy
Ermo Sepp pälvis 2007. aastal aasta põllumehe tiitli.
Ermo Sepp pälvis 2007. aastal aasta põllumehe tiitli. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Saamata jäänud üleminekutoetused panevad Eesti põllumehed naaberriikide tootjatega võrreldes keerulisse konkurentsiolukorda. Samuti vähendab otsus põllumeeste usalduskrediiti pankade silmis, arutleb 2007. aastal aasta põllumeheks valitud Ermo Sepp Kuku raadio saates Maatund.

6. novembril tegid aasta põllumehed avaliku pöördumise Eesti Vabariigi juhtidele ja otsustajatele seos kavandatud kärbetega põllumajanduse siseriiklike üleminekutoetuste maksmisel järgmise aasta riigieelarves.

Pöördumisega on ühinenud 21 põllumeest, kes on alates 2001. aastast pälvinud põllumajandussektori kõrgeima tunnustusena aasta põllumehe tiitli.

2007. aastal tiitliga tunnustatud Lääne-Viru talunik Ermo Sepp sõnas, et pöördumist sundis kokku panema solvumine, sest tema sõnul tõmmati põllumeestel oma lubadustest taganemisega n-ö tool alt ära.

Sepp sõnas, et toetuste vähenemine ei tähenda seda, et talunikud hakkama ei saaks. “Kui see saamata jäänud raha nüüd jagada kogu põllumajanduse peale, siis ta ei ole nii suur tugisammas, millest sõltub, kas põllumehed jäävad või ei jää ellu, kindlasti jäävad ellu,” lisas ta.

Küll aga mõjutab see pikemas perspektiivis konkurentsi naaberriikide põllumajandustootjatega võrreldes. Samuti on tema sõnul oluline märksõna usaldus, sest näiteks pankade silmis tähendab vähenenud toetussumma ka vähenenud usalduskrediiti ja põllumajanduses käib investeeringute tegemine ikkagi enamjaolt pankade ning laenude-liisingute toel.

“Kui praegu see sõnum pankadele läks, et seda raha ja toetust ei tule, siis usaldus pankadel põllumajanduse vastu ... Tunduvalt raskem on krediiti saada,” arutles ta.

Põllumehed kaaluvad lisaks pöördumisele ka teisi käike. “Kui praegu midagi ette ei võta ja nina lihtsalt norgu lasta, siis kindlasti sõidetakse järgmine kord enam mitte nii kergelt, vaid raskemalt üle.”

Sepp lisas, et lisaks saamata jäänud top-up toetustele on teemasid, mis põllumehi ärevaks teevad veelgi: näiteks erimärgistusega ehk sinise kütuse ümber toimuv, samuti maade ümberhindamine. “Need kõik on võrdlemise tugevad löögid põllumeestele,” võttis ta kokku

Kuula, mida kõnelevad aasta põllumehed Ilmar Teevet, Lembit Paal ja tänavu tiitliga tunnustatud Indrek Klammer.

  • Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on vaatamata varasematele lubadustele üleminekutoetuste summat vähendatud 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole.
  • Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile ELi eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam.
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles