Aasta puitehitis on Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus

2019. aasta parim puitehitis on Tulivee salapiiritusmuuseum ja kontserdikeskus.

FOTO: Kristian Kruuser

Neljapäeval toimunud puitarhitektuuri ja -inseneeria konverentsil “Puit - homse elukeskkonna võti” kuulutati välja 2019. aasta parim puitehitis, milleks osutus Tulivee salapiiritusmuuseumi ja kontserdikeskuse.

Rajatiste arhitekt ja sisekujunduse autor on Kerttu Mäesalu arhitektuuribüroost Zeta koostöös Kalju Kisandiga projekteerimisbüroost Resand.

Riigikogu liikme, arhitekti ja žürii esinaise Yoko Alenderi sõnul oli tänavuse konkurssi tase kõrge, mis peegeldab Eesti puitarhitektuuri arengu kasvu.

„Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus eristus tervikliku lähenemisega. Kompleksi erinevates ehitistes on kasutatud puitu läbivalt ning väga erineval kujul. Selliselt moodustab Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus looduskaunis asukohas väärika terviku. Seda nii sisult kui vormilt,“ kirjeldas ta.

Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on ehitussektoril tohutu potentsiaal panustada keskkonnaprobleemide leevendamisse.

Alender lisas, et kodumaise materjali väärindamine kvaliteetsesse arhitektuuri teeb head elu- ja looduskeskkonnale. „Lisaks sellele, et puit võimaldab luua arhitektuurseid tippteoseid ja õdusaid töö- ning puhkepaiku, on puitehitistesse talletunud süsihappegaas,“ ütles ta.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja selgitas, et puit on üks keskkonnasõbralikumaid ehitusmaterjale.

„Puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad endas süsihappegaasi, mis on tänaste inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjustaja. Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on ehitussektoril tohutu potentsiaal panustada keskkonnaprobleemide leevendamisse,“ sõnas Välja.

Konkursile laekus 26 rajatist, mille kasutuseesmärk on väga erinev. Välja märkis, et esitatud tööde juures avaldas muljet puidu loov kasutamine. Ehkki loodusliku ehitusmaterjalina on puitu elamute rajamiseks kasutatud tuhandeid aastaid, on tänane puidutehnoloogia areng maailmas enneolematu. „Võttes arvesse puidu omadusi ning uurides, kui suures mahus viiakse globaalselt läbi arendus- ja teadustöid nende võimalikult efektiivseks rakendamiseks erinevates valdkondades on selge, et puit on tulevikumaterjal, mille kasutusvõimalused ehitussektoris üha laienevad,“ ütles Välja.

Lisaks sellele, et puit pakub ehitusmaterjalina võimalust kujundada omanäolisi arhitektuurilisi lahendusi, jätab puit võrreldes betooni või terasega keskkonda kordi väiksema ökoloogilise jalajälje.

Välja sõnas, et tänastest kliimaprobleemidest pole võimalik mööda vaadata ja inimesed hoolivad keskkonnast rohkem. „Kasutades ehitusprotsessis puitu, salvestatakse puidus sisalduv süsihappegaas pikaks ajaks sellest valmivasse tootesse,“ kirjeldas Välja.

Ta rõhutas, et puit on ka kergesti ümbertöödeldav materjal, mis võimaldab puidust valmistatud tooteid loodussõbralikult taaskasutada.

Puitarhitektuuri konverentsi peasponsori Rothoblaasi esindaja Orm-Gregori Joosti sõnul on oluline märgata ning tunnustada innovaatilisi puidukasutuse lahendusi, mis lisaks elukeskkonna rikastamisele inspireerivad.

„Põnevaid võimalusi puidu kasutamiseks hoonete konstruktsioonis ning välis- või siseviimistluseks on palju. Ometi üllatab mõni lahendus loovusega, mis jääb eeskujuks järgmistele töödele. See aitab kaasa uuele ja säästvale ehituskultuurile, mille eesmärk on vähendada süsihappegaasi heitkoguseid. Peame puitarhitektuuri arengule ja seeläbi kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitamist väga tähtsaks. Oluline on mõelda globaalselt ja tegutseda lokaalselt,“ ütles Joost.

Aasta puitehitise konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Konkursi eesmärk on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on puidu kasutamine konstruktsioonis ja välis- või siseviimistluses toimunud arhitektuurses, tehnilises ning ehituslikus mõttes silmapaistval viisil.

Tänavu juba 17. korda toimunud aasta puitehitise konkurssi žüriisse kuulusid Yoko Alender, Siiri Vallner, Karin Paulus, Kätlin Ölluk, Ott Kadarik ja Jüri Kliimask.

Populaarne

Tagasi üles