Millal kellakeeramine lõpeb? Keegi ei tea

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Vähemalt kaks aastat veel tuleb kella keerata. Pildil on osake Arvo ja Sirje Rätsepa kellakollektsioonist.
Vähemalt kaks aastat veel tuleb kella keerata. Pildil on osake Arvo ja Sirje Rätsepa kellakollektsioonist. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Kui eelmisel aastal kirjutasid uudised, et aastal 2019 keerame kella viimast korda, siis praegu pole aimugi, mis edasi saab.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse saadetud päringule nenditi vastuseks, et kaks korda aastas kellakeeramise lõpetamise asjas ei ole erilist arengut toimunud. Eesti pole otsustanud ei seda, kui kaua veel kella keerame, ega seda, millisesse ajavööndisse jääme. Argumente on mõlema aja toetuseks ja lõplik otsus sõltub, kuidas euroliidus omavahel kokkuleppele jõutakse. Paraku on Euroopa Liidu Nõukogus praegu üleval pigem juriidilised küsimused.

„Lõpetamise aeg lepitakse kokku Euroopa Liidu üleselt,” andis teada ministeeriumi avalike suhete nõunik Laura Laaster. „Viimane otsus oli, et viimast korda keeratakse 2021. aastal, aga kui protsess väga venima jääb, siis on Euroopa Komisjonil võimalik seda edasi lükata.”

Praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse seisukoha järgi eelistab Eesti kellakeeramise lõpetamisel jääda oma vööndil põhinevasse püsivasse suveaega. „Seda suunda toetas tugevalt ka avaliku arvamuse küsitlus, kuid Eesti jaoks on olulisem olla lähimate naaberriikidega samas ajavööndis, mistõttu tuleb tihedas koostöös naaberriikidega saavutada ühtne harmoniseeritud lähenemine,” seletas Laaster. „Lõplikku seisukohta ei ole liikmesriigid, sealhulgas Eesti, veel võtnud. Nagu mainisin, siis ollakse praegu pigem äraootaval seisukohal, kuhu protsess ELis liigub.”

Suveajale minnes peame varem ärkama, aga õhtud on kauem valged, talveajal saame tunnikese hiljem ärgata, aga pimedamad õhtud sunnivad varem tuppa.

Kuna suur osa meist vaevleb uneprobleemide käes – mõnel ei lase haigus või stress uinuda, paljud ei suuda nutiseadet käest panna ja uneaeg jääb liialt napiks, tasub vaadata, milline aeg oleks unele parim. Kummalisel kombel on siingi vastuolu: üks uuring näitab, et unele on parem suve-, teine, et hoopistükkis talveaeg.

Soomes ollakse seisukohal, et talveajale jäämine on inimese tervisele parem, sest suveaeg oma valgete õhtutega soosib uneprobleeme. Pidev talveaeg tähendaks, et märtsi lõpust kuni oktoobri lõpuni oleksid õhtud praegusest pimedamad ning uni tuleb paremini ja selle kvaliteet on parem.

Meie valitsus tugineb aga Statistikaameti ajakasutuse uuringule, mis leiab, et inimeste unerežiimile on kasulikum hoopis aastaringne suveaeg, sest nii jääb meie inimestel rohkem unetunde pimedale ajale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles