/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/01/08/11702705t1h50e0.jpg)
Eelmine maaeluminister Tarmo Tamm sõnas, et kuna järgmine aasta on üldse viimane aasta, kui on võimalik põllumehi riigi poolt täiendavalt toetada, on au küsimus, et üleminekutoetuste jaoks leitaks maksimaalses lubatud määras vahendeid.
Endine maaeluminister Tarmo Tamm: üleminekutoetuste maksmine on auküsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Tamm ütles Kuku raadio saatele “Maatund” antud intervjuus, et põllumeeste nurin on igati õigustatud, ja kutsus üles mõistma, miks üleminekutoetusi üldse uutele liitujatele lubati.
Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile euroliidu eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam.
“See on au küsimus. Kui teised toetavad maksimaalses määras, meie ei toeta, siis on see konkurentsi küsimus. Me ei suuda seal ühisel turul muidu toimetada,” selgitas ta.
Tarmo Tamme sõnul otsib enamus jõukamatest riike võimalusi, kuidas täiendavalt põllumehi toetada, aga neil ei ole seda võimalust.
“Riik ise raha juurde panna ei saa ilma kokkulepeteta ja need kokkulepped on väga karmid. Me ei tohiks seda võimalust jätta kasutamata, et me põllumeest täiendavalt toetame, aastal 2021 ei ole seda võimalust,” lisas ta.
Valitsuse poolt Riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõus on vaatamata varasematele lubadustele üleminekutoetuste summat vähendatud 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole.
Tamme sõnul on lootust seni, kuni eervet pole lukku löödud. “Lootus püsib ja püüan kaasa aidata, see raha leitakse, see on auküsimus. Viimane aasta üldse, kui seda saab välja maksta,” sõnas ta.
Kuula, mida lisasid teemale endised maaeluministrid Urmas Kruuse ja Ivari Padar saatest “Maatund”.