:format(webp)/nginx/o/2019/10/18/12664292t1h329b.jpg)
Käes on kõrvitsaaeg! Et jõulude ajal saaks lauale tõsta imemaitsvad marineeritud kõrvitsad, tuleks varsti hoidised valmis teha. Köögiviljde kasvuks soodne suvi ja sügis soosis kõrvitsate kasvu ja kindlasti jagub neid efektseid vilju ka kodu kaunistamiseks.
Meie omase mardi- ja kadripäeva eel on hakatud ka Eestis tähistama Halloweeni. 31. oktoobril tähistatava püha üheks sümboliks on kõrvitsalaternad, mille valmistamisest on saanud tõeline kunstivorm.
Kuigi paljudele on püha ise võõras, on põhjust sel päeval tänulik olla näiteks selle eest, et üle Atlandi ookeani on siia jõudnud üks maitsev köögivili – kõrvits.
Kõrvitsalaternaid hakatigi tegema just Ameerikas, sest kõrvits on ameerika päritolu taim ja varem neid Euroopas ei tuntud.
Nii et kui teete kodus, lasteaias või koolis valmis mõne vahva kõrvitsalaterna, jagage oma tehtut ka meiega. Saatke foto teele aadressil maaelu@ajaleht.ee.
/nginx/o/2019/10/18/12664289t1hcff4.jpg)
Laterna valmistamise komme ise on Vikpedia andmetel pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees. Sarnaseid laternaid valmistati aga ka naerist, kaalikast, peedist või kartulist.
Juurviljalaterna valmistamise komme viitab iiri rahvajutule Ihnuskoi Jackist, keda jumal tema pattude pärast ei võtnud paradiisi ja tänu lepingule kuradiga, ei saanud kurat võtta Jacki ka põrgusse. Jack pidi kondama mööda maad, valgustades oma teed kaalikast või naerist õõnestatud laternas hõõguvate sütega, mis kurat talle põrgust järgi viskas.
Sellest legendist inspiratsiooni saanud iirlased ja šotlased hakkasid pimedal ajal oma kodudest eemale peletama Jacki ja teisi ringi kondavaid kurje vaime uste juurde või akende peale asetatud juurviljalaternatega, mille sisse olid lõigatud hirmsad näod.
Kui soovite kõrvitsaid muul moel kaunistada, siis nii mõnegi nutika näpunäite leiab allolevast videost.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)