/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/10/18/12664256t1hffb1.jpg)
Septembriga lõppesid Eesti Maaülikooli ja Läti Keskkonnalahenduste Instituudi kalandusvälitööd järvedes üle Eesti ja Läti, et selgitada põhjuseid, miks tunnevad kalavastsed end mõned järves paremini, kuid mõnes sootuks kiduvad.
Eesti ja Läti teadlased uurivad kõige väiksemate kalade elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal, kui ülepüügi all kannatab 85% kogu maailma kalavarudest, saab hinnanguliselt ligi kolm miljardit inimest oma põhitoiduse kalast, kirjeldas olukorda maaülikooli veebis hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadur Katrit Karus.
Kalade elu üks raskemaid etappe on vastsestaadium. “Tihti hukkub kuni 99% vastsetest paari päeva jooksul peale aktiivsele toitumisele üleminekut. Üks põhilisi surma põhjuseid on sobiva toidu nappus,” lisas ta.
Tihti hukkub kuni 99% vastsetest paari päeva jooksul peale aktiivsele toitumisele üleminekut.
Lisaks kaladele uuriti põhjalikult ka ülejäänud järve elustikku, sealhulgas bakterplanktonit, algloomi, suurtaimi ja muud. Projekt näitaski selgelt veetaimestiku olulisust kalavastsete elus.
“Võrreldes avaveega on nende arvukus taimestikus tunduvalt kõrgem,“ rääkis Karus. Tema sõnul annab kogutud proovide analüüs vastuse küsimusele, kas kalavastsete eelistuste taga on paremad toitumis- või varjevõimalused.
Projekt jätkub juba uuritud järvedel ka järgmisel aastal, mil on plaanis selgitada, kuidas õnnestus kevadel koorunud noorkalade talvitumine ning kui suures mahus ühinetakse vanema kalapopulatsiooniga.