Riigikogu fraktsioonid andsid põllumeestele lootust

Olav Kreen. Foto: Agnes Aus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad kohtusid kolmapäeval nelja Riigikogu fraktsiooniga – Reformierakonna, Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonidega – et arutada järgmise aasta riigieelarve eelnõus planeeritud põllumajandustoetuste kärpeid.

"Rõhutasime kohtumistel veelkord, et valitsuse põllumajandustoetuste kärpekava ei vasta valitsuserakondade varasematele lubadustele. Erakondade esindajad väljendasid täiendavate siseriiklike toetuste maksmise vajaduse osas mõistmist, samas tunnistati sedagi, et riigieelarve menetlemisel Riigikogus on üsna keeruline leida võimalikele muudatustele katteallikaid," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Eesti Põlumajandus-Kaubanduskoja esindajad tutvustasid Riigikogu liikmetele põllumajandussektori olukorda ja üleminekutoetuste tähtsust põllumajandusettevõtetele.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed rõhutasid, et toetused on oluline kodumaise toidujulgeoleku tagamiseks. Isamaa fraktsiooni liikmed väljendasid valmisolekut üleminekutoetuste teemat positiivselt käsitleda, kui eelarve muudatustele leitakse vajalikud katteallikad.

Toiduainete turuhind ei vasta tehtud kulutustele - osaliselt ka seetõttu, et põllumajandustootjad loovad avalikke hüvesid, nagu keskkonnakaitse, loomade heaolu, ohutud ja kvaliteetsed toiduained, mille eest tarbijad ei maksa.

Keskerakonna mitmed liikmed rõhutasid, et põllumajandus on Eesti jaoks tulevikuks suur võimalus, mistõttu peaks riik kohalikule tootmisele jätkuvalt panustama. Reformierakonna hinnangul tuleks üleminekutoetusi täies mahus maksta põllumajandustootjate kindlustunde tagamiseks.

Kohtumistel räägiti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest ja põllumajandustoetuste rollist nende saavutamisel.

"Põllumajanduse tulemused sõltuvad alati põllumeestest sõltumatutest majandus- ning ilmastikutingimustest. Samas on põllumeestele väljakutseks suured ja pikaajalised investeeringud, mis annavad tulemust alles aastate pärast," ütles Kreen.

Kreeni sõnul ei vasta toiduainete turuhind tehtud kulutustele - osaliselt ka seetõttu, et põllumajandustootjad loovad avalikke hüvesid, nagu keskkonnakaitse, loomade heaolu, ohutud ja kvaliteetsed toiduained, mille eest tarbijad ei maksa.

Ta tuletas meelde, et meie tootmisele kehtestatud ELi standardid on ühed kõrgeimad maailmas, mis muudab toiduainete tootmise kulukamaks.

Järgmiseks nädalaks on kavandatud kohtumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja maaeluminister Mart Järvikuga.

Põllumajanduskoda on kohtumist palunud ka peaminister Jüri Rataselt ja rahandusminister Martin Helmelt.

• Põllumajanduskoja nõukogu moodustas oma 30. septembri erakorralisel kogunemisel delegatsiooni kohtumisteks valitsuse ja Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Eesmärgiks on paremini aru saada tekkinud olukorra põhjustest ja selgitada põllumajandus- ja toidutootmise olukorda. Kohtumiste järgselt otsustatakse edasised tegevused.

• Valitsuse poolt Riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõus on vaatamata varasematele lubadustele üleminekutoetuste summat vähendatud 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole. Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile ELi eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam.