Kuhu kaob põllumeeste sinine kütus?

Kui eriotstarbelist diislikütust kasutatakse selleks lubamatul otstarbel, näiteks sõiduautodes ja kaubaveol maanteetranspordil, jääb riigil saamata aktsiisitulu 36 senti liitri kohta.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Põllu- ja kalameestel on õigus osta erimärgistusega ehk sinist kütust, millel soodsam aktsiisimäär. Euroopa Liidu reeglite kohaselt võiks aktsiisi madalaim soodusmäär olla 2,1 senti, kuid Eesti on kehtestanud aktsiisimääraks 13,3 senti liitri kohta, seega Brüsselis ettekirjutatud tasemest üle kuue korra rohkem.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Võrdluseks, Lätis on põllumajanduskütuse aktsiisimäär 5 senti liitri kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus on välja arvutanud, et kui korrutada soodustuse vahe Eesti põllumajanduses kasutatava kütuse mahuga, tähendaks Läti tasemel aktsiisimaks meie tootjatele ligi 7 miljonit eurot lisatoetust. Sarnaselt toetab oma põllumehi Leedugi, kus sinise kütuse aktsiisimäär on 5,6 senti liitri kohta.

Varastatakse palju

Mullu müüdi Eestis 83 miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust (EDK), millest suur osa – 13,2 miljonit liitrit võis minna kõrvale.

Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo nõunik Liisa Kähr tõi näiteks, et kui diislikütuse tavaaktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kohta, siis eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot teeb 1000 liitri kohta vaheks 360 eurot. See ahvatleb sinist kütust tankima neidki, kel selleks õigus puudub.

Tagasi üles