/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/10/08/12634598t1h2db7.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Põlula kalakasvandus alustas tänavu juulis Eestis 19. sajandi lõpus välja surnud Atlandi tuura kasvatamist ja esimesed 5000 kasvandikku on Narva jõkke plaanis asustada juba sel kuul.
Eesti vetest kadunud Atlandi tuura asurkonda püütakse Narva jões taastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Atlandi tuura (Acipencer oxyrinchus) arvukus on Läänemeres alates 19. sajandi lõpust ülepüügi ja muu inimtegevuse tõttu pidevalt langenud ning praeguseks on kalaliik siin välja surnud.
«Varasemal ajal oli tuur Läänemerre suubuvates suuremates jõgedes, kaasa arvatud Narva jões, laialt levinud,» rääkis Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas
«Tuur on siirdekala, kes vajab elamiseks ja paljunemiseks erinevaid veekogusid – elamiseks merd ja kudemiseks jõge. Täna on selle kalaliigi taastamiseks elupaikade tingimused taas piisavalt head.»
Katsetööde kaugem eesmärk on taastada asustamiste abil hävinud tuurapopulatsioon Narva jões, kuni seal aastate möödudes tekib elujõuline looduslikult sigiv asurkond.
Tuurapopulatsioonide taastamiseks Läänemeres on moodustatud Euroopas rahvusvaheline töögrupp, mille koosseisus tegelevad Eesti tuurapopulatsiooni taastamise küsimustega Eesti Loodushoiu Keskuse teadlased Meelis Tambetsi eestvedamisel.
Rahvusvahelise koostöökokkuleppe alusel tõid keskuse töötajad tänavu juulis RMK Põlula kalakasvandusse 10 000 Saksamaal asuvas keskuses kasvatud Põhja-Ameerika päritolu Atlandi tuura vastset, et saada kogemusi ja leida tehnoloogilisi lahendusi kalaliigi siinsetes oludes kasvatamiseks.
/nginx/o/2019/10/08/12634610t1h5f86.jpg)
Atlandi tuur on suurekasvuline ning väga pikaealine. Andmed suurima tuura püügist pärinevad 1924. aastast ja selle kala pikkus oli 4,6 meetrit ning kaal 365 kilo.
Kuna tuurad vajavad kasvamiseks ja arenemiseks soojemat vett kui Põlula allikaveelises kalakasvanduses kasutusel on, tuli katsetööde tegemiseks tõsta soojuspumba abil allikavee temperatuur 17-19 kraadini. Nüüdseks on 20 milligrammi kaaluga vastsetest saanud kuni viiegrammised noorkalad.
Ligikaudu 5000 neist on plaanis tänavu oktoobris asustada Narva jõkke. Osa kasvatatud kaladest jäetakse edasikasvatamiseks, et need individuaalmärgistega märgistatult asustada samasse jõkke edaspidi. Teated märgistatud kalade leidudest võimaldavad teadlastel uurida kalade rändeid.
Katsetööde kaugem eesmärk on taastada asustamiste abil hävinud tuurapopulatsioon Narva jões, kuni seal aastate möödudes tekib elujõuline looduslikult sigiv asurkond.
Atlandi tuura asurkonna taastamist Läänemeres käsitleb HELCOM-i Läänemere tuura kaitse ja taastamise kava. Selle töö tähtsust on rõhutatud ka mitmetes teistes rahvusvahelistes ja siseriiklikes dokumentides, nagu Euroopa Liidu loodusdirektiivis, Eesti Looduskaitse arengukavas ja Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas.
/nginx/o/2019/10/08/12634619t1h00a5.jpg)
Põlula Kalakasvatuskeskus on tänaseks tegutsenud 25 aastat ja seni ainus kalavarude taastamistöödega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses.
Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku üle 6 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli ja teiste vääriskalaliikide noorkala.