/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/09/28/12605806t1h4bb9.jpg)
Laupäeval toimunud esimesel maal elamise päeval külastas omavalitsuste asutusi, külamaju, ettevõtteid ja sündmusi ligi 17 000 inimest, kelle seas olid nii kohalike kogukondade liikmed kui ka maale elama asumist kaaluvad linnainimesed üle Eesti.
Maal elamise päeval otsiti kodu ja leiti töökohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„On isegi natuke üllatav, et enamik külastajatest olid valdade elanikud ise, kes tahavad end omavalitsuses pakutavate teenustega paremini kurssi viia,“ ütles peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. „Samas on valdade piirid ju hiljuti muutunud ning kokkukasvamise protsess alles käimas,“ lisas ta.
Habakuke sõnul torkas silma, et mida suuremalt omavalitsus ise päeva korraldamise ja teavituse käsile võttis, seda rohkem jõudis sinna ka külastajaid.
Näiteks saavutas Nõo vald 2989 ja Lääne-Nigula vald 2460 külastust. Enimkülastatud valdade sekka jõudsid ka Valga vald 1041 ja Hiiumaa vald 1014 külastusega.
On isegi natuke üllatav, et enamik külastajatest olid valdade elanikud ise, kes tahavad end omavalitsuses pakutavate teenustega paremini kurssi viia.
Kokku osales pilootprjektis 36 omavalitsust. Kohapealsetele eestvedajatele sõnul oli sümpaatne algatuse laiapõhjalisus – omavalitsused ja kogukonnad kavandasid ja korraldasid selle päeva tegevused üheskoos.
Lisaks kohalikele elanikele ning võimalikele uusasukatele osales maal elamise päeval ka mitmeid suvilaomanikke, kes seni ei ole oma suvituspiirkonnas pakutavaid teenuseid eriti kasutanud. „Sai selgeks, et oleme selle sihtgrupi jätnud väheke tähelepanuta,“ kirjutas Anne Leht Rapla valla Raikküla piirkonnast.
Omavalitsusi üllatas see, et paljud külastajad tulid kindla soovi ja huviga uurida kohapeal pakutavat kinnisvara. Nii sõitis Põhja-Sakala valda Sürgaverre neli peret, kes just sinna pesa punuda soovivad.
Maal elamise päevast võitsid ka maaettevõtjad, näiteks Luke juustuvabrik leidis endale külastajate seast uue töötaja ning Puka kandis sai ettevõte kaaskasutaja oma ruumidele ja seadmetele. Mustvee vallas Avinurmes toimus piirkonna ettevõtjate ja vallajuhtide ümarlaud, Kääpal OTT-i ehk otse tootjalt tarbijale laat.
„Kui kogukonnad koos valdadega on oma elu üle uhked, tõmbab see ka teisi kaasa. Inimene liigub sinna, kus teda oodatakse. Meie algatus on mõeldud seda sõnumit ja koostööst sündivat sünergiat võimendama,“ ütles Krista Habakukk esmakordse Maal Elamise päeva lõpetuseks. Maal elamise päeva korraldustoimkond teeb põhjalikumad kokkuvõtted oktoobris ja siis otsustatakse ka sündmuse toimumine 2020. aastal.
Maal elamise päev sai teoks Eesti Külaliikumise Kodukant, MTÜ Partnerlus, Maaeluvõrgustiku, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Leader Liidu ja Rakvere valla koostöös.