Doktoritöö: Eesti mesi on pestitsiididest puhas

Mesi. Foto: Liis Treimann / Postimees

Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö kinnitab, et rapsi pestitsiidid mett ei saasta ning kogutud proovide põhjal julgeb töö autor kinnitada, et Eesti mett võib julgesti tarbida.

26. septembril kaitses Risto Raimets Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekirja teemal «Sünteetiliste ja bioloogiliste pestitsiidide mõjud meemesilastele ja kimalastele. Effects of synthetic and biological pesticide exposure on honey bees and bumble bees».

Töös uuriti, kas ja millistes kogustes erinevaid pestitsiidide jääke võib esineda erineva põllumajandusintensiivsusega aladelt kogutud mesindussaadustes ning kuidas mõjutavad jäägid mesilasi. „Kuigi täheldasin kogutud proovides 17 erineva pestitsiidi jääke, puudus korrelatsioon maakasutuse tüübi, taimeliikide ja leitud pestitsiidijääkide vahel,“ kirjeldas Raimets tulemusi.

Tema sõnul oli eriti tähelepanuväärne, et kuigi raps moodustas märkimisväärse osa kogutud õietolmu- ja meeproovidest, puudus sellel korrelatsioon leitud pestitsiidijääkidega. Selgus, et meeproovid sisaldasid vaid väikestes kogustes herbitsiidide jääke.

See annab tunnistust Eesti mee puhtusest ja kvaliteedist ning julguse eelistada eestimaist mett.

„See annab tunnistust Eesti mee puhtusest ja kvaliteedist ning julguse eelistada eestimaist mett,“ sõnas Raimets.

Katsetulemused näitasid, et ka väikestes doosides mõjutavad pestitsiidijäägid näiteks mesilasemade arengut.

Esmakordselt näitasid mesilasemadega tehtud katsed aga ka insektitsiid taufluvalinaadi ja fungitsiid tebukonasooli segu korral ainete toksilisuse vähenemist. Samas näitasid katsed kimalastega, et kombineerides teistsuguseid insektitsiide ja fungitsiide võib segu toksilisus hoopis tõusta, lisas ta.

• Doktoritöö juhendajad on professor Marika Mänd ja vanemteadur Reet Karise ning oponent dr. Dennis van Engelsdorp (University of Maryland, USA).