/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/09/11642518t1h6d1e.jpg)
Valitsus otsustas riigieelarve kõnelustel, et järgmisel aastal pööratakse suuremat tähelepanu Eesti teedele läbi kruusateede asfalteerimise ning kohalike teede rekonstrueerimise toetamise.
Mitmel kruusateel on lootust järgmisel aastal asfaltkate saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Meie inimesed peavad tundma ennast turvaliselt ning liiklusohutuse suurendamine on üks samm selle suunas. Korralikud teed võimaldavad maandada ääremaastumise riske, et aidata kaasa sidusa ühiskonna tekkele,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Kvaliteetse ja ohutu taristu loomiseks kavandatakse järgmise aasta riigieelarvest kruusateedele katete ehitamiseks täiendavalt 10 miljonit eurot.
„Head teed võiksid olla Eestis normaalsus, mitte privileeg. Usun, et mida rohkem teid on asfaltkatte all, seda rohkem on võimalusi maapiirkondades ettevõtluse arendamiseks ning kiiremaks ja ohutumaks liiklemiseks,“ lausus Aas.
Riigieelarves suunatakse 7 miljonit ka investeeringutoetusesse, millega kohalikud omavalitsused saavad parandada kohalikke teid, mida läbib transiitliiklus ja on seotud ettevõtlusega. Toetuse eesmärk on toetada KOV-e, kelle teelõikudel tekivad lisakulutused, mis on tingitud täiendavast liikluskoormusest.
„Tahes-tahtmata on erinevates piirkondades teelõike, mille koormus kujuneb suureks just raskeveokite tõttu. Taotluste senine maht näitab, et vajadus selliseks lisarahastuseks on omavalitsustel suur. Möödunud aastal eraldatud toetus andis võimaluse toetada projekte 6 miljoni ulatuses, kuigi taotlusi esitati peaaegu 18,9 miljoni euro eest,“ märkis Aas.
2018. ja 2019. aastal toetati juhtumipõhiselt kohalikke teid kokku 15 miljonit euroga, millega on kahe aasta jooksul rekonstrueeritud ligi 50 teelõiku. Toetuse saamiseks on vajalik ka omavalitsuse enda panus, omafinantseeringu määr jääb sõltuvalt omavalitsuse põhitegevuse tulust elaniku kohta vahemikku 10-30 protsenti.
Lisaks kruusateede remondi ja katete ehitamisele alustatakse Narva, Tartu ja Pärnu suunal neljarajaliste teelõikude projektide ettevalmistamist 4 miljoni euro ulatuses. „Neljarajaliste teede ehituse rahastamise võimalused on täna veel lahtised, kuid eelprojektid tuleks valmis teha ja maad omandada, kuna tulevikus tuleb igal juhul Eesti suuremate linnade vahel 2+2 teelõike ehitada,“ lisas Aas.
Ühtlasi jätkatakse ehitustöid Tallinna-Tartu maanteel. Hetkel käivad ehitustööd Kose-Ardu-Võõbu lõigul ning järgmisel aastal jätkatakse töödega Võõbu-Mäo lõigul.