/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/20/12184424t1h4bdf.jpg)
Mesinike, põllumeeste ja ametnike ühine panustamine koostöösse on andnud tulemusi – sel aastal ei hukkunud teadaolevalt ühtki mesilasperet taimekaitsevahendite tõttu.
Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu esindajate kohtumisel arutati 2019. aasta mesilastega seotud kaebusi ning omavahelist koostööd.
«Põllumajanduskoda on oma liikmete nimel selgelt välja öelnud, et taimekaitse tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilaspere. Tänavu suudeti seda põhimõtet hoida,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.
«Mesinike, põllumeeste ja ametnike ühine panustamine koostöösse on andnud tulemusi,» tõdes Tõnissoo.
Kuid õitsvate taimede ja tolmeldajate sümbioosi nimel tuleb taimekaitsetöödel ikka ja alati järgida ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeldu.
Sel aastal laekus Põllumajandusametile kokku viis kaebust, milles täheldati mesilaste suurenenud suremust tarudes. Ühegi juhtumi puhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega, teated laekusid hobimesinikelt.
Kõigil juhtudel võeti proovid, mida analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuses ning vajadusel viidi piirkonnas läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Analüüsid ei tuvastanud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu ei ole hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendi kasutamist. Mõnel juhul võis mesilastele saatuslikuks saada mesiniku enda tegevus, aga mõnel juhul jäi põhjus ka selgusetuks.
Mesindusorganisatsioonide esindajad rõhutasid üksmeelselt, et ametnikud on operatiivselt reageerinud juhtumitele ja koostöö toimib. Hea meel on tõdeda, et mesilaste heaolule pööratakse suuremat tähelepanu. Kõigi mesilate saamine registrisse on jätkuvalt nii mesinike, taimekasvatajate kui ka ametnike huvi.
«Olukord on üldiselt hea, tõusnud on mesinike ja põllumeeste teadlikkus, suurenenud on mesilate arv PRIA põllumajandusloomade registris. Teadlikkust tuleb tõsta parasiiditõrjevahendite õigel kasutamisel mesilas ja ka sipelgatõrjevahendite kasutamisel koduaias, sest ka selliste ainete väärkasutamine võib ohustada mesilasi,» ütles VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup möödunud hooaega kokkuvõttes.
«Tänu omavahelisele suhtlusele ja üksteisega arvestamisele ei hukkunud taimekaitse tõttu tänavu ühtegi mesilasperet,» ütles põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.
«Kuid õitsvate taimede ja tolmeldajate sümbioosi nimel tuleb taimekaitsetöödel ikka ja alati järgida ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeldu,» lisas Raudsepp.
Ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ja teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.