Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Uus aretuskeskus aitab luua tuleviku ilmastikuoludesse sobivaid viljasorte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jõgeva avatiEesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus.
Jõgeva avatiEesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Foto: Maaeluministeerium

Kolmapäeval, 18. septembril avati Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul võidavad valminud hoonest nii töötajad kui ka põhikliendid, põllumehed, kelle vajaduste tarbeks saab aretada uusi ja paremaid viljasorte. „See on oluline samm taimekasvatuse instituudi katse- ja analüüsivõime arengus,“ sõnas Järvik.

Järvik lisas, et Jõgeva sordiaretajad on hoidnud Eesti põllumajanduslikku aretustööd maailma teaduskaardil juba terve sajandi ning soovis neile jõudu jätkata seda tänuväärset tööd uutes, ajakohastes tingimustes.

Ühe sordi aretamisele kulub praegu umbes kaheksa kuni kümme aastat ja me peame olema valmis selleks, et praegused sordid ei sobi tuleviku ilmastikutingimustes kasvatamiseks.

Instituudi direktori Andre Veskioja sõnul võimaldab uus aretuskeskus sordiaretusel valmistuda järgmise 10–20 aasta kliimamuutuste mõjudeks.

„Sordiaretus on väga pikk protsess. Ühe sordi aretamisele kulub praegu umbes kaheksa kuni kümme aastat ja me peame olema valmis selleks, et praegused sordid ei sobi tuleviku ilmastikutingimustes kasvatamiseks. Eesti peaks keskenduma universaalsete teraviljasortide aretusele, mis toovad muutuvate viljahaiguste ja kliimaga alati kindla saagi.”

Eesti Taimekasvatuse Instituudi arendusosakonna juhataja Arne Raidvere sõnul on uues aretuskeskuses tehtud suur hüpe 21. sajandisse.

„Oleme soetanud uued teravilja käitlusseadmed. Lisandunud on optiline sorteer, mis tunneb värvi ja suudab seemneid kuju järgi eristada, varem oli see kuudepikkune käsitöö. Oleme suutnud oma analüüsivõimekust kohati kuus korda suurendada ja automatiseerida,“ sõnas Raidvere.

  • Teravilja aretuskeskuse kogumaksumus koos sisustusega oli 3,1 miljonit eurot, millest ehitustööd moodustasid 1,8 miljonit eurot.
  • Teraviljade aretuskeskuse projekteerija oli BOA OÜ, ehitajad Riigi Kinnisvara AS, Ehitustrust AS ja OÜ Tallina Ehitustrust.
  • Aretuskeskuse nurgakivi asetati paika 22. veebruaril, sarikapidu toimus 10. mail. Keskuse õuealale paigutatakse Fred Truusi ja Rainer Kaasik-Aaslavi skulptuur „Tera“.

    Skulptuur „Tera“

    www.rkas.ee

Tagasi üles