Metsatehnika on tänapäeval võimas ja peenelt häälestatud

Soome perefirmas valmivad Ponsse Buffalo Duali mudelid on ehitatud nii, et soovi korral saab metsalangetustraktori muuta kiiresti väljavedajaks ja vastupidi. Selline lahendus sobib kasutajale, kelle raiekogus pole kuigi suur.

FOTO: Www.business.conbio.info

Kuna tänapäeval eeldavad metsa ülestöötavad ettevõtted tehnikalt suurt tootlikkust, siis kipuvad kõige moodsamad ja täiuslikumad metsamasinad olema ka üha võimsamad.

Kuna tänapäeval eeldavad metsa ülestöötavad ettevõtted tehnikalt suurt tootlikkust, siis kipuvad kõige moodsamad ja täiuslikumad metsamasinad olema ka üha võimsamad.

Seda loogikat järgivad metsatehnikat tootvate tehaste konstruktorid – metsalangetustraktorite ja väljavedajate jõuallikaid püütakse muudkui võimsamaks muuta. See polegi nii lihtne, sest järgida tuleb ka teisi tänapäeval olulisi kriteeriume: ökonoomsust ja keskkonnasäästlikkust.

Masin valitakse eesmärgipäraselt

Ponsse metsatöömasinaid müüva Konekesko Eesti müügijuht Mikk Kreevan märkis, et ennekõike hindavad kasutajad tänapäeval metsamasina juures n-ö kaudseid väärtusi – varuosade saadavust, teeninduse kiirust, järelturu väärtust. Tihtipeale on hoopis masina operaator see, kes uut tehnikat välja valib, ja tema kriteeriumid on ergonoomika ja mugavus. Näiteks et kabiinil oleks konditsioneer, kabiini maapinna suhtes loodis hoidmise seade ja rohkelt juhtimist hõlbustavat automaatikat.

„Metsatehnika ostja eeldab, et see hakkab talle kasumit tootma. Mida tootlikum ja võimekam masin, seda kiiremini ootus täitub,” kirjeldas Kreevan. „Praegu, eriti Eesti oludes ei saa öelda, et mida võimsam metsatraktor, seda parem, täiuslikum ja moodsam. Metsas kasutatav tehnika soetatakse ikka vajaduse järgi. Metsafirmad teavad – ma pakun, et vähemalt kolmveerandi ulatuses –, millised tööd millistes tingimustes neid aasta jooksul ees ootavad. Keegi ei osta peaaegu pool miljonit eurot maksvat tehnikat pelgalt paari langi pärast.”

Mikk Kreevan kõneles, et näiteks harvesterid on kõigil suurematel tootjatel juba n-ö viimase vindi peale välja timmitud ja arendatud. Piltlikult võib öelda, et üks õige tipptasemel harvester on täiesti valmis ja selle juures annab sättida vaid nüansse. Näiteks seda, et hüdrovoolikute liitmikud ei oleks 90kraadise nurga all, vaid üleminek oleks sirgem, mis parandab mõnevõrra hüdroõli liikuvust süsteemis ja nõuab väiksemat survet. Sestap tegelevad konstruktorid praegu pigem pisiasjade peenhäälestusega – parandatakse ergonoomikat, luuakse juurde mugavusi, timmitakse elektroonikat ja automaatikat.

„Ma pole nõus arvamusega, et mida võimsam traktor, seda tootlikum. Võimsusega kaasneb suurem kütusekulu. Võimsusefekt pääseb mõjule siis, kui lõigatakse pidevalt ­70–80 cm rinnasdiameetriga palgimetsa. Eesti olud on aga eripalgelised, sageli tuleb teha harvendust, lõigata paberi- ja küttepuud ning siis ei väljendu suur võimsus enam kasumina, vaid suurenenud kütusekulu tõttu pigem kahjumina,” selgitas Kreevan. „Seepärast peavadki metsatööettevõtted kõiki argumente kaaluma ja leidma endale masina, mis kõige tõhusamalt nende vajadustele vastab.”

Loomulikult saab nüüdsel ajal valida rikkalikult lisavarustust, mida traktori baasmudelile soetada. Mikk Kreevan ütles, et nõnda võib metsalangetustraktori n-ö letihinnale julgelt kuni 60 000 eurot juurde panna, sest ainuüksi kabiini loodis hoidev seade maksab 15 000 – 20 000 eurot.

Ta kinnitas, et vähemalt Ponsse pakutav lisavarustus on üldjoontes nii väikestel kui suurtel metsamasinatel sarnane. Aga see on küll tõsi, et mitu võimalust, mis aastat viis tagasi olid vaid lisadena saadaval, on nüüd masinate põhivarustuses.

Tootearenduses tähtis säästlikkus

Kui siiski uuendusi otsida, siis üks suund, mis metsatraktorite maailma jõudnud, on hübriidmootorite seeriatootmisse juurutamine. Kuigi kuuldavasti on hübriidmootori prototüübid olemas juba kõigil suurematel metsamasinate tootjatel, tuli sellega esimesena turule Soome metsamasinate tootja Logset. Logseti suurim harvesterimudel H12 on juba 2016. aastast saadaval ka hübriidmootoriga, tänavu lisandus see ka mudeli H8 varustusse.

Logset on samuti Soome metsatehnika tootja, kes esimesena tõi masstootmisse hübriidmootoriga harvesterid – kõigepealt sai elektrilise lisajõuallika mudel H12, tänavu lisandus valikusse Logset H8 GTE.

FOTO: Logset

Logseti esindab Eestis OÜ Autra. Ettevõtte müügijuht Raivo Parve kinnitas, et hübriidmootoritega metsatraktorite turul püütakse olla pioneerid.

„Hübriidharvesteril on põhimootor ikka diisel, aga kui selle jõust jääb väheseks – n-ö tõmbab hinge kinni, siis asub tööle elektriajam, mis peamist jõuallikat täiendab. Masina operaator ei pea selleks midagi tegema, elektrimootori töölerakendumist pole õigupoolest tundagi,” iseloomustas Parve. „Elektrimootor töötab superkondensaatoritega, mingit suurt akupanka masin endaga kaasas ei vea, nagu võiks ehk arvata. Kui traktor normaaloludes töötab diiselmootoriga, siis see toimib ka superkondensaatorit laadiva generaatorina.”

Superkondensaator

Superkondensaator on tavalisest liitiumpatareist märksa suurema elektrimahtuvusega, sest suudab salvestada elektrostaatilist energiat süsinikelektroodide pinnale.
Väliselt akudega sarnast süsteemi eristab sellest elektrilaengute kogumise mehhanism – akudes salvestatakse energia elektrokeemilise protsessi tulemusena.
Superkondensaatoris salvestatakse elektrienergia samuti elektroodidele, kuid mitte keemiliselt – ioonid liidetakse elektroodi pinnale füüsikalise adsorptsiooni teel.
Piisab suhteliselt väikesemõõtmelistest elektroodidest, et saada märkimisväärne mahtuvus.
Superkondensaatoril on väga pikk kasutusiga (täis- ja tühjakslaadimiste arv) – kui akude normaalse kasutamise korral kestavad need 2000 laadimiskorda, siis superkondensaatoril on see tänu keemiliste protsesside puudumisele kuni miljon tsüklit.
Eestis toodab superkondensaatoreid Skeleton Technologies.
Allikas: Vikipeedia

Logset H8 GTE tooteinfos öeldakse, et hübriidsüsteemiga, mis on masina diiselmootori integreeritud osa, annab hübriid masina võimsusele lisaks 142 hj ehk 45%, samuti 39% pöördemomendi kasvu ja kuni 25% kütusesäästu. Hübriidsüsteem võimaldab kogu masina võimsust suurendada sama diiselmootori juurde jäädes.

Raivo Parve rääkis, et praegustel moodsatel metsamasinatel on korralikuks töötegemiseks kõik baasvarustuses olemas, lisana tellitav on peamiselt mugavusvarustus. Aga kõik tootjad püüdlevad metsatehnikas ökonoomsuse ja keskkonnahoiu suunas, suundumus on võrreldav autotööstuses toimuvaga.

Kabiin suurte muutuste tuules

Komatsu metsatehnika maaletooja OÜ MFO juhatuse liige Indrek Reisenbuk rääkis, et metsalangetusmasinate pardakompuutrid teevad ära valdava osa lõigatava materjali arvestusest, järkavad sortimentide kaupa, peavad raiutud materjali koguse arvestust ning salvestavad kõikvõimalikke andmeid masina enda tööparameetrite kohta. Ka langiandmed on digitaalsel kujul olemas, enne töö algust sisestatakse need harvesteri parda­arvutisse ja masin võtab neid edaspidises töös arvesse.

Komatsu 901XC 10- või 11meetrine nool ja hüdrauliline stabiilsussüsteem võimaldavad töötada väga ebatasasel pinnal.

FOTO: Komatsu

„On näiteks võimalus, et kui harvester langetab eri sortimente, edastab ta pärast töö lõppu andmed väljavedajale,” kirjeldas Reisenbuk. „Viimane siis juba näeb, kus on kasepakk, kus männipalk või kuusepaberipuu ning saab neid koormasse laadida juba vajaduse järgi ja enda valitud järjekorras.”

Ta märkis, et kui tööks vajalik varustus on uut masinat tellides valitud, siis edasi hinnatakse selle juures juba mugavusvarustust, mille lai valik läheb järjest tähtsamaks. 90% klientidest tahab masinat saada täisvarustuses, mis üldjuhul tähendab parimat võimalikku varustustaset.

Mugavusvarustus on metsas pikki tööpäevi tegeva operaatori huvides läinud avaraks. 10–15 aasta taguse ajaga võrreldes ongi ehk enim muutunud metsatraktori kabiin ja selle sisustus, kuhu tänapäeval mahub suur hulk juhi töötingimusi parandavaid asju alates külmkapist ja lõpetades võileivasoojendajaga.

10–15 aasta taguse ajaga võrreldes ongi ehk enim muutunud metsatraktori kabiin ja selle sisustus.

FOTO: John Deere

Indrek Reisenbuk kinnitas, et viimasel paaril aastal on suurenenud nõudlus väikeste nn kompaktsete langetajate ja väljavedajate järele. Nii pakub ka MFO kevadest saati Rootsi tootja Vimek harvestere ja väljaveotraktoreid, kolm tükki on Eesti metsafirmadele selle aja jooksul ka müüdud. Vimeki tehnika põhiline omapära peitub selle väikestes gabariitides: 50 kW võimsusega Caterpillari mootoriga varustatud traktor kaalub 4500 kg ehk viis korda vähem kui tema suuremad sõsarad teistelt tootjatelt.

Reisenbuk pakkus, et suurt revolutsiooni metsatehnika tootearenduses lähiajal oodata pole. „Pigem võib isejuhtiv traktor ilmuda põllule, kus asjad konkreetsemad, metsas vaevalt, sest seal on olukord alati väga spetsiifiline,” leidis ta.

KOMMENTAAR: Masinad suhtlevad metsas omavahel

Dimitri Kitsing
Intrac Eesti metsamasinate müügijuht

John Deere’i metsamasinatel on töö ja tootlikkuse arvestuse pidamiseks mitu lahendust, aga kõik algab harvesterist, kus arvutisse on sisestatud soovitud sortimentide tabel, mida masin konkreetselt langilt hankima läheb.
Lõikusprogramm on mõeldud tegema valikut väärtuslikuma materjali kasuks. Lisaks materjali mõõdistamisele fikseerib harvester mahalõigatud sortimendi täpse asukoha kaardil, mida hiljem saab kasutada väljaveotraktori operaator, kes planeerib puidu väljaveo.
Masinate vahel toimub toote-, aga ka maastikuinfo jagamine reaalajas pilveserveri kaudu. Selline harvesteri toodangu edastus otse väljaveotraktori pardaarvutisse võimaldab materjali efektiivsemalt välja vedada. Näiteks saab väljaveotraktori operaator masina kabiinist täieliku ülevaate, mis materjal ja kogus ootab langilt väljavedu, ning selle järgi marsruuti optimeerida ja tühisõite vältida. Kõige uuematel G-seeria John Deere’i metsamasinatel on uudne rakendus Timbermatic Maps standardvarustuses.
Lisaks saab jälgitavat tarnetsüklit pikendada nõnda, et väljaveotraktori laoplatsi koondatud materjali andmed lähevad edasi puiduveokile, mille juht saab koormale järele tulemist planeerida.
Et mitme masina vahel jagatavad andmed oleksid õiged ja täpsed, peab harvester olema regulaarselt kontrollitud ja kalibreeritud. See aitab puust kõige väärtuslikuma sortimendi kätte saada. Eestis on palju liigirikkaid ja ebaühtlaseid metsi ning erinevaid puidufirmasid, kel igaühel omamoodi soovid, mida ta toormena soovib. Sellepärast on metsas sortimendi tegemine teinekord suhteliselt kirju. Soovitud materjali kättesaamiseks tehakse erinevate tellimuste täitmiseks optimeerimisprogrammile uus tabel, kuhu märgitakse soovitud mõõdud puuliikide lõikes. Harvesteri operaator peab masina pakutud laias valikus teadlikult orienteeruma ning töö käigus õiged valikud kinnitama.
Täpsusnõuded on ranged. Näiteks RMKs ja teistes metsafirmades on eraldi spetsialistid, kes käivad raietöömasinaid metsas üle mõõdistamas, et sealt tulevad andmed oleksid korrektsed.
Materjali metsas mõõdistamisest rääkides: praegu tõsiselt võetavaid alternatiive mehaanilisele mõõterattale ja paksusanduritele veel pole.

Populaarne

Tagasi üles